Rail Baltic osana riigi visiitkaardist

Riia Sillave
Rail Baltic Estonia juht

Eesti areng on olnud kiire, oleme harjunud mõtlema, et oleme innovatsiooni, disaini ning nutikate lahenduste osas maailmas esimeste seas. See on muutnud ka meie arusaama, mida oma inimeste ja riigi heaks saame teha ning ka seda, kuidas tahame ennast näidata maailmale. Pole kahtlust, et kogu maailmas on riigi peamised visiitkaardid lennu- ja raudteejaamad, sadamad. Ehk kesksed transpordiväravad nagu ka Ülemistele loodav Rail Balticu pealinna terminal.

Kas olete viimastel aastatel Ülemistes üldse käinud? Mõtlen Ülemistet kui asumit, mis on tänaseks kaugelt rohkem kui üks hea kaubanduskeskus. Kui mitte, siis on iga aastaga järjest rohkem põhjust sinna põigata. Ülemiste piirkond on teinud viimase kümne aasta jooksul läbi täieliku metamorfoosi – Tallinna lennujaama ümbruses asuv endine masinaehitusetehas Dvigatel ja Ülemiste asum on tänaseks juba jõuliselt arenenud hubaseks linnaruumiks, kus kohtuvad targad töökohad, ostu- ja meelelahutuskeskused ning ka Eesti digilugu tutvustav e-Estonia on oma külastuskeskuse just sinna paigutanud. Üha laienev Ülemiste keskus ja eelmisel aastal avatud T1 oma atraktiivse vaaterattaga  annavad põhjust sattuda äärelinna ka neil, kel sinna muidu asja ei olnud.

Ajaloolised kolehooned annavad teed tulevikuehitistele ja septembris lõppeval RB Ülemiste ühisterminali arhitektuursel ideekonkursil on võimalus lisada uus dimensioon moodsasse linnaruumi ja Eesti visiitkaardile. Ühisterminali pealkirja all loome ruumi, mis on ühenduskohaks rongi- ja lennureisijatele, jalakäijatele ja ratturitele. Rail Balticu projekti ja Tallinna linna koostöös teoks saanud trammiühendus lennujaamani on muutnud liiklemise ka kesklinnaga mugavaks, kiireks ja keskkonnasõbralikuks. Harjumaa Omavalitsuste Liidu tellitud uuring mängib läbi võimalusi, et tulevikus hakkaks trammiliiklus ühendama ka Ülemistest kaugemale jäävaid linnaosi või valdasid Rail Balticu ühisterminali, sadama ja kesklinnaga.

Ülemiste linnaosa kujunemine väärtuslikuks avalikuks linnaruumiks pole tulnud aga sõrmenipsuga. See on saanud teoks tänu paljude osapoolte heale koostööle ning visiooni olemasolule. Üks selle osa on olnud kahtlemata ka Rail Balticu tulevane terminal, millest saab Euroopasse reisijatele alguspunkt ning tulijatele esimene kohtumine Eestiga. See ei ole lihtsalt terminal, vaid ruum, mis on ühenduskoht rongi- ja lennureisijatele, jalakäijatele ja ratturitele.

Just sellise lahenduse leidmiseks oleme välja kuulutanud ka arhitektuurse ideekonkursi, mis võimaldab veel käesoleval aastal alustada uue terminali projekteerimisega. Oleme planeerinud konkursi varasemast mastaapsemana ning seekord ka rahvusvahelisena. Sarnaselt Vanasadama ala hiljutise Masterplaani ideekonkursiga soovime Rail Balticu terminali rajamiseks konkureerima parimaid visioone oma eriala tippudelt nii Eestist kui ka laiast maailmast.

Kuna raudteejaamad on kõikjal maailmas võrdlemisi dominantsed maamärgid, mis tervikpiirkondadele tooni annavad, siis on ka meie eesmärk, et terminal räägib kaasa tulevikutrendide kujundamisel ning seob erinevaid transpordivõimalusi.

Kui otsida analooge maailmast, siis näiteks aastaid järjest maailma parimaks valitud Changi lennujaama tuum on kasutajakeskne disain. Terminali peamiseks fookuseks on kasutajakogemus, mis ei ole kindel komplekt teenuseid, tehnoloogiat ja rauda. See on unikaalne viis, kuidas ehitise funktsioon, kasutusmugavus ja eristuvus on valatud ühtsesse vormi. Ootan, millisel meile omasel kujul ja vormis midagi sellist Tallinnas teoks saab.

Rail Baltica opereerimiskava järgi hakkab Ülemistelt startima päevas kaheksa rahvusvahelist rongi lõppsihiga Vilnius või Varssavi, lisaks kaheksa, kohalike peatustega, regionaalrongi Pärnusse ja Riiga. Kümneaastases ajahorisondis võiks juurde tulla kõigil suundadel veel kaks rongi päevas. Samamoodi ei ole uue Ülemiste terminali ambitsiooniks ainult Rail Balticul liikuma hakkavate rongide peatuskoha lahendamine, vaid tahame tulevikus pakkuda reisijatele võimalust liikuda terminalist ka Moskva-Peterburi ning Narva ja Tartu rongide väljumise suunal. Miks mitte kaugemas tulevikus võiksid inimesed hüpata otse Tallinn-Helsingi tunnelis liikuvale rongile või alustada bussisõitu Tartu ja Pärnu poole – ehkki noored unistavad pruugitud BMW asemel uuest nutiseadmest, ei tähenda see seda, et nad liiguksid vähem, otse vastupidi – kiire ja mugav liiklemine ühistranspordiga on nende jaoks hügieenifaktor! Tulevase terminalihoone peamisteks märksõnadeks peavad olema reisijasõbralikkus ja hubasus ning funktsionaalsus ja tänapäevasus.

Järgneva kümne aasta perspektiivis võiks Ülemiste piirkond näha välja juba sootuks teistsugune kui täna. Roheline linnaväljak, vabaõhu puhkekohad, sujuv kergliiklus, moodsad büroohooned ning  head ühendused rongi, trammi, bussi ja lennukiga. Usun, et meil õnnestub arhitektide, projekteerijate ja ehitajate abiga ning koostöös kujundada terminal ühtaegu inimestele omaseks, aga ka tuntavaks osaks riigi visiitkaardist.

Share on facebook
Share on google
Share on twitter
Share on linkedin
Shopping Basket