RAIL BALTICA ÜLEMISTE ÜHISTERMINAL
Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss tõstab 150 aastat hiljem raudtee Ülemistel taas esiplaanile
Ülemiste täna
Ülemiste asum asub Tallinna suurimas, Lasnamäe linnaosas. Tõelise elu ja arengu tõi 3,4 ruutkilomeetril paiknevasse asumisse aga just raudtee ehitamine 1870. aastal ja 28 aastat hiljem valminud Dvigeteli tehas – Eesti metallitööstuse süda. Reisi- ja kaubavagunite tootmisega alustanud tehases on hilisemal ajal valmistatud seadmeid ka Nõukogude Liidu kosmose-, aatomi- ja keemiatööstusele.
Muutunud ajad ja vajadused jõudsid ka Ülemiste piirkonda, 2004. aastal avati Ülemiste keskus ning 2005. aastal sai Ülemiste City arendamise näol alguse kursimuutus ajaloolise Dvigateli tehase senisel territooriumil. Nii mitmedki vanad tehasehooned said uue hingamise, kuid territoorium võimaldas ka täiesti uue hoonestuse rajamist.
Ülemiste piirkond on arenev ja kasvava potentsiaaliga elu- ja töökeskkond, mille vahetus läheduses paikneb Lennart Meri rahvusvaheline Tallinna lennujaam. Lisaks sellele on piirkond hästi ühendatud teiste Tallinna linnaosadega (tramm, linna bussiliinid), Tallinna lähialadega (rong, Harju maakonnaliinid) ning ühistranspordiga ka teiste Eesti piirkondadega (kaugliinibussid, rong), samuti on küllaltki hea ühendus tagatud autokasutajatele.
Tulevase Ülemiste terminali läheduses paiknevad kolm kaubanduskeskust, kus kaubanduspindala kokku üle 152 000 m2, neist uusim Pro Kapitali arendatud T1 asub Ülemiste Ühisterminali kõrval, samuti asuvad piirkonnas hotell Ülemiste (kokku 130 tuba), Ülemiste City linnak (planeeritud kuni 30 000 töökohta), ning kokku enam kui 4500 parkimiskohta.
Kunagi rööbastee rajamisest alguse saanud piirkonna areng ootab 150 aastat hiljem uut arenguvisiooni, mille keskmes on taas raudtee – Rail Baltica Ülemiste Ühisterminal.
Ülemiste visioon
Ülemiste piirkonna arengud pole aga seisma jäänud. Lisaks Rail Baltica Ühisterminali loomisele, tegelevad perspektiivsete kinnisvaraarenduste ja visiooniplaanidega piirkonnas jätkuvalt nii Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste AS kui ka Tallinna Lennujaam. Suure panuse Ülemiste tänaseks saavutatud ilmele on andnud Rail Baltica Ühisterminali vahetusse naabrusesse Pro Kapitali arendatud T1 kaubanduskeskus.
Tallinna Lennujaama visioon aastaks 2035 näeb ette reisiterminali laiendamist kuni 6 miljoni reisija teenindamiseks ning lennujaama linnaku rajamist – lennujaama linnakusse planeeritakse ehitada ka kuni 150 000 ruutmeetrit peamiselt lennureisijate teenindamiseks vajalikke äri-, teenindus- ja majutuspindasid.
Enam kui 30 000 ruutmeetrine Valukoja kvartali arendus Ülemiste Citys näeb ette mitmete erinevate funktsioonide, nagu kodud, bürood ja koolid, terviklikku lahendamist.
Loodava Rail Baltica uue terminali ambitsiooniks pole aga üksnes Rail Baltical liikuma hakkavate rongide peatuskoha lahendamine, vaid tahab arvestada ka Moskva-Peterburi liini teenindavate ning Narva ja Tartu suunaliste rongikoosseisude, kohaliku liiklusega ning kaugemas tulevikus ka Tallinn-Helsingi tunnelis liikuvate rongide peatusega. Lisaks on räägitud võimalusest tuua Ülemistesse kaugliinide bussiterminal. Raudtee olemasolu oli Ülemiste asumi arengu katalüsaatoriks ning peab seda olema ka uue Ülemiste visioonis. See hõlmab ka raudtee kui barjääriefekti leevendamist/kaotamist terminaliväljaku sujuva kulgemise näol raudteede alt.
Original 
Modified 
Ideekonkurss ja ootused
Arhitektuurivõistluse objekt on Ülemiste Ühisterminal ja seda ümbritsev avalik linnaruum. Ühisterminali eesmärk on olla piirkonna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus, mis koosneb terminalihoonest, terminaliväljakust ja selle pikendusest, raudteetaristust (1520 mm ja 1435 mm laiusega rööbasteed, ooteplatvormid jne) ja bussijaamast, moodustades funktsionaalselt ja ruumiliselt terviku.
Ootame, et:
- Ülemiste ühisterminali olulisus Rail Baltica algus- ja lõppjaamana oleks võrreldes teiste Rail Baltica trassil paiknevate peatustega arhitektuurselt tajutav. Uued hooned peavad olema arhitektuurselt kõrgetasemelised ja linnaehituslikult sobima antud asukohta.
- Arhitektuurivõistlusega leiaksime linnaruumiliselt atraktiivseima ja jalakäijasõbralikema ning kasutusfunktsioonile sobivaima arhitektuurse lahenduse..
- Lahendus oleks optimaalsete kuludega rajatav ning lõppkasutaja jaoks mugav, funktsionaalne, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega.
- Ehitatavad hooned sobituksid ümbritsevasse keskkonda ning hoonestust toetavates elementides (jalgrattahoidla jm. väikevormid) arvestataks tervikliku ansambli kujundamise põhimõtetega. Hoone kõik fassaadid peavad arvestama ümbritsevat linnaruumi, tehnorajatised jms tuleb mahutada hoone mahtu ja/või kujundada nii, et tekiks orgaaniline tervik hoonega. Samuti, et hoonestuse arhitektuur oleks nüüdisaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav.
- Terminalihoone oleks esinduslik ja staatuse vääriline kõikides suundadest vaadeldes ning avanema nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava suunas. Samas peab ideelahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt töökindlat ning energiasäästlikku hoonet, mis arvestab säästvate tehnoloogiate kasutamisega. Hoone ehitus- ning viimistlusmaterjalide valik ja ehitustehnoloogia peavad olema säästlikud, keskkonnasõbralikud ning lihtsad hooldada.
- Hooned oleksid väärikatest ja ajas vastupidavatest materjalidest ning viimistlusmaterjalid ei häiriks raudteeveeremi juhtidele nähtavust ja signaalide loetavust.
Asend
- Asukoht Tallinn, Ülemiste asum 3D kaart
- Võistlusala suurus ca 10 ha.
- Terminalihoone projekteeritav maht 3590m²
- Terminali ootesaali pindala 1300m²
- Ooteplatvormide laius – 8 kuni 9,5 meetritVõistlusala asub Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas Ülemistel, Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahelisel alal ja hõlmab järgnevaid maaüksuseid: Peterburi tee 2 (osaliselt), Peterburi tee 4a, Peterburi tee 4d, Ülemiste tee 5 (osaliselt), Ülemiste tee, Ülemiste tee T2, maa-alal olevad reformimata riigimaad, Ülemiste raudteejaam, Suur-Sõjamäe tänav 8a, Suur-Sõjamäe tänav T1, Suur-Sõjamäe tänav T11, Suur-Sõjamäe tänav T2 ning Peterburi tee T10.Ideekonkursi lahendus peab arvestama järgnevate juba rajatud objektidega ning neid ei ole ideekonkursi käigus lubatud muuta või täiendada:
- trammitee;
- T1 kaubanduskeskuse ja trammitee vaheline tänav;
- Ülemiste tee raudtee ja T1 kaubanduskeskuse vaheline tänav.
Olulised konkursi kuupäevad
1. mai 2019
Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi väljakuulutamine
3. september 2019
Ideekavandite esitamine konkursile
Oktoober 2019
Ideekonkursi võitjate valimine
November 2019
Läbirääkimiste algus
Zürii
Žürii esimees Riia Sillave
Rail Baltic Estonia juhatuse liige
Mattias Agabus
Arhitekt
Janis Dripe
Arhitekt
Jesper Gottlieb
Arhitekt
Thomas Grave-Larsen
Arhitekt
Andrus Kaldalu
Mainor Ülemiste nõukogu esimees
Endrik Mänd
Arhitekt
Andrus Noor
AS Eesti Raudtee arendusjuht
Allan Remmelkoor
AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige
Rail Baltica
Ülemiste Ühisterminal on alguspunktiks Baltimaade esimesele kiirele raudteeühendusele – Rail Balticale!
Rail Baltica on rahvusvaheline kiire, turvaline ja keskkonnasõbralik raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. 870 kilomeetril (millest Eestis 213 km) kulgev elektrifitseeritud Rail Baltica on üks läbi aegade suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse.
Trass tagab reisijatele liikumiskiiruse kuni 240 km/h (projektkiirus 249 km/h) ning loob täiesti uue võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse.
Kaubarongide kiiruseks on arvestatud kuni 120 km/h ning kaupade liikumine maanteelt raudteele aitab kaasa Eesti keskkonna eesmärkidele.
Rail Baltica (Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi), on põhivõrgu osa üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) Põhjamere-Läänemere transpordikoridorist ning on EL piiriüleste ja EL siseste ühenduste rahastamisel eelisprojektide hulgas.
Osale
- Konkursi tähtaeg – 3. september 2019
- Osaleja peab kaasama arhitekti, kes omab volitatud arhitekti taset 7 (või kõrgem) või omab samaväärset kutsetunnistust või pädevust EU liikmesriigi, EEA või WTO riigihankelepinguga ühinenud riigi vastava regulatsiooni tähenduses.
- Konkurss selgitab välja kolm parimat ideed, kellega asutakse läbirääkimistesse töö teostaja väljaselgitamiseks
Ideekonkursi auhinnafond on kokku 77 000 EUR.
I koht / võitja – 28 000 EUR
II koht / võitja – 21 000 EUR
III koht / võitja – 14 000 EUR
2 ergutuspreemiat suurusega 7 000 EUR.
Tutvu ametlike konkursitingimuste ja juhenditega SIIN.
