RAIL BALTICA ÜLEMISTE ÜHISTERMINAL LINDA
Tõstame raudtee Ülemistel taas esiplaanile
RB Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architects ja ESPLAN OÜ ühistöö
Ülemiste terminali näol luuakse mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi. Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale.
- Jalakäijate, ühistranspordi ja teiste alade visuaalne ja füüsiline ühendamine annavad ehitisele tugeva identiteedi ning rõhutavad iga ala eripära.
- Erilist tähelepanu suunatakse terminali halli disainile. Sissepääsud saavad olema põhjast ja lõunast ning ehitis on justkui sild raudtee kohal, mis loob avara ruumi reisijatele, kust erinevad teekonnad kohtuvad. Lihtne ja mõistetav liikumistee ja reisijate sujuv visuaalne juhendamine on kogu disaini aluseks.
- Loodav raudteeterminal on disainitud olema kasutajasõbralik, mugava interjööriga, vastupidav ja energiasäästlik.
Terminali ja seda ümbritseva ala ehitushange on plaanis algatada 2021. aastal ning kogu terminal koos lähialaga peavad olema valmis 2025. aasta lõpuks.
Rail Baltica Ülemiste ühisterminali nimekonkursi võitja selgus rahvahääletusel
Nimekonkursile esitati kokku 361 nimevarianti, millest valiti koostöös Tallinna linna nimekomisjoniga välja 9 kandidaati. Rahvahääletuse tulemusena hakkab Ülemistel asuv terminal kandma tulevikus
Linda nime.
Michael Davõdovski oli küll esimene, kuid polnud ainus, kes nimekonkursil terminali nimeks ’Linda’ pakkus – neid oli tervelt 47. Võidunimi kogus rahvahääletusel kokku 471 häält. Rahvahääletusel populaarsuselt teine nimi oli ’Ülemiste’, mis kogus 449 häält ja mille pakkus esimesena välja Katrin Tomson. Kolmanda hääletustulemuse saavutas nimi ’Põhjavärava’, mille peale tuli ainukesena Uku Laasi ja mis sai kokku 331 häält.
Ühtlasi tõmmati nimekonkursiga joon alla Ülemiste terminalihoone projekteerimisele ning ees ootab ehituse hankimine.
„Üks väga suur ja oluline etapp Rail Baltica Ülemiste reisiterminali arendamisest on tänasega lõpu saanud. Tallinn ja tegelikult kogu Eesti saab endale uue terminalihoone näol põneva ja kaasaegse maamärgi,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg. Grünbergi sõnul saab Ülemiste terminalist kesklinna ja piirkonda ennast ühendav lüli, mis täna veel puudu on.
Sellest, kuidas Ülemiste ühisterminal endale nime sai, loe lähemalt SIIT.
Ülemiste täna
Ülemiste asum asub Tallinna suurimas, Lasnamäe linnaosas. Tõelise elu ja arengu tõi 3,4 ruutkilomeetril paiknevasse asumisse aga just raudtee ehitamine 1870. aastal ja 28 aastat hiljem valminud Dvigeteli tehas – Eesti metallitööstuse süda. Reisi- ja kaubavagunite tootmisega alustanud tehases on hilisemal ajal valmistatud seadmeid ka Nõukogude Liidu kosmose-, aatomi- ja keemiatööstusele.
Muutunud ajad ja vajadused jõudsid ka Ülemiste piirkonda, 2004. aastal avati Ülemiste keskus ning 2005. aastal sai Ülemiste City arendamise näol alguse kursimuutus ajaloolise Dvigateli tehase senisel territooriumil. Nii mitmedki vanad tehasehooned said uue hingamise, kuid territoorium võimaldas ka täiesti uue hoonestuse rajamist.
Ülemiste piirkond on arenev ja kasvava potentsiaaliga elu- ja töökeskkond, mille vahetus läheduses paikneb Lennart Meri rahvusvaheline Tallinna lennujaam. Lisaks sellele on piirkond hästi ühendatud teiste Tallinna linnaosadega (tramm, linna bussiliinid), Tallinna lähialadega (rong, Harju maakonnaliinid) ning ühistranspordiga ka teiste Eesti piirkondadega (kaugliinibussid, rong), samuti on küllaltki hea ühendus tagatud autokasutajatele.
Tulevase Ülemiste terminali läheduses paiknevad kolm kaubanduskeskust, kus kaubanduspindala kokku üle 152 000 m2, neist uusim Pro Kapitali arendatud T1 asub Ülemiste Ühisterminali kõrval, samuti asuvad piirkonnas hotell Ülemiste (kokku 130 tuba), Ülemiste City linnak (planeeritud kuni 30 000 töökohta), ning kokku enam kui 4500 parkimiskohta.
Kunagi rööbastee rajamisest alguse saanud piirkonna areng ootab 150 aastat hiljem uut arenguvisiooni, mille keskmes on taas raudtee – Rail Baltica Ülemiste Ühisterminal.
Ülemiste visioon
Ülemiste piirkonna arengud pole aga seisma jäänud. Lisaks Rail Baltica Ühisterminali loomisele, tegelevad perspektiivsete kinnisvaraarenduste ja visiooniplaanidega piirkonnas jätkuvalt nii Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste AS kui ka Tallinna Lennujaam. Suure panuse Ülemiste tänaseks saavutatud ilmele on andnud Rail Baltica Ühisterminali vahetusse naabrusesse Pro Kapitali arendatud T1 kaubanduskeskus.
Tallinna Lennujaama visioon aastaks 2035 näeb ette reisiterminali laiendamist kuni 6 miljoni reisija teenindamiseks ning lennujaama linnaku rajamist – lennujaama linnakusse planeeritakse ehitada ka kuni 150 000 ruutmeetrit peamiselt lennureisijate teenindamiseks vajalikke äri-, teenindus- ja majutuspindasid.
Enam kui 30 000 ruutmeetrine Valukoja kvartali arendus Ülemiste Citys näeb ette mitmete erinevate funktsioonide, nagu kodud, bürood ja koolid, terviklikku lahendamist.
Loodava Rail Baltica uue terminali ambitsiooniks pole aga üksnes Rail Baltical liikuma hakkavate rongide peatuskoha lahendamine, vaid tahab arvestada ka Moskva-Peterburi liini teenindavate ning Narva ja Tartu suunaliste rongikoosseisude, kohaliku liiklusega ning kaugemas tulevikus ka Tallinn-Helsingi tunnelis liikuvate rongide peatusega. Lisaks on räägitud võimalusest tuua Ülemistesse kaugliinide bussiterminal. Raudtee olemasolu oli Ülemiste asumi arengu katalüsaatoriks ning peab seda olema ka uue Ülemiste visioonis. See hõlmab ka raudtee kui barjääriefekti leevendamist/kaotamist terminaliväljaku sujuva kulgemise näol raudteede alt.
Original
Modified
