RAIL BALTICA ÜLEMISTE ÜHISTERMINAL

Rahvusvaheline arhitektuurikonkurss tõstab 150 aastat hiljem raudtee Ülemistel taas esiplaanile

RB Ülemiste ühisterminali võidutööd

LIGHT STREAM
Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan

Arhitekt: Zaha Hadid Architects

Disain: Zaha Hadid & Patrik Schumacher

Projektijuhid: Ludovico Lombardi, Michele Salvi

Projektimeeskond: Luciano Letteriello, Kate Revyakina, Serra Pakalin, Yuzhi Xu, Anthony Awanis, Hendrik Rupp, Davide del Giudice

Kohalik juhtiv arhitekt: Lever Lõhmus, Ilmar Heinsoo (Esplan)

Insenerid: Aleksei Saveljev, Rait Pukk, Alari Arro, Indrek Oden (Esplan)

  • Projekti eesmärgiks on luua mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi.

  • Jalakäijate, ühistranspordi ja teiste alade visuaalne ja füüsiline ühendamine annavad ehitisele tugeva identiteedi ning rõhutavad iga ala eripära.

  • Erilist tähelepanu suunatakse terminali halli disainile. Sissepääsud saavad olema põhjast ja lõunast ning ehitis on justkui sild raudtee kohal, mis loob avara ruumi reisijatele, kust erinevad teekonnad kohtuvad. Lihtne ja mõistetav liikumistee ja reisijate sujuv visuaalne juhendamine on kogu disaini aluseks.

  • Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale.

  • Loodav raudteeterminal on disainitud olema kasutajasõbralik, mugava interjööriga, vastupidav ja energiasäästlik.
VAATA ROHKEM
THE ÜLEMISTE LEAF
Innopolis Insenerid OÜ
  • Disain lähtub Eesti loodusest ning on inspireeritud Eesti metsast. Terminali hoone on puulehe kujuga. Lahendus on lennuki ja rongiga saabuvatele Eesti külalistele selgelt äratuntav ja rõhutab looduse olulisust Eesti jaoks. Leht on justkui laotatud üle raudtee, ühendades põhja ja lõuna ning luues loomuliku ühenduslüli lennujaama ja linna vahel.

  • Disaini fookuses on terminali eri osade sujuv ühendamine, et luua täielikult integreeritud transpordikeskus. Terminali hoone kuju tuleneb inimeste liikumisvoogudest, pakkudes mugavat liikumist jalakäijatele, jalgratturitele ja ühistranspordi kasutajatele.

  • Terminali hoone on loodud ühtse ruumina, mis paikneb raudtee kohal, pakkudes mugavat ligipääsu nii põhja kui lõuna suunalt.

  • Materjalide valik on suhteliselt lihtne, et anda edasi hoone orgaanilist ideed. Katust katab kerge alumiinium ja sama materjali on kasutatud klaasist fassaadi kaetud osades. Kõik materjalid on valitud nende vastupidavuse ja tervisesõbralikkuse aspektist lähtudes. Lisaks on oluline, et materjalide tootmine ja transport keskkonda minimaalselt saastaks, mis teeb puidust hea valiku erinevate hoone osade ehitamisel.

  • Eesmärgiga luua hea soojapidavusega hoone ja küttekulusid optimeerida, on loodud kaks ala: üks, täielikult soojustatud ala, töötamiseks, toidu nautimiseks ja ostlemiseks ning teine, poolsoojustatud ala, ootamiseks.
VAATA ROHKEM

Juhtiv arhitekt: Steen Enrico Andersen, Søren Mølbak

Meeskond: Lina Bareikyte, Christian Henriksen, Tarek Sakkel, Ben Lucas, Nikoaj Slumstrup Petersen

VIDEVIK
DBA Progetti S.p.A. & HML Project Management OÜ

DBA Progetti

Juhtiv arhitekt: Carlo Rivi

Projektijuht: Daniele De Bettin

Meeskond: Alessia Ricciardone, Francesca Bottega, Alberto Ferrari, Sacha Busetti, Maria Giovanna Passaghe

Kohalik partner: Leo O’Neill, Janne-Eliise Kond

  • Raudteejaama roll on olla tugev, nähtav ja äratuntav maamärk. Tallinna südalinnale omased rohked viilkatused ning üksteisega kattuvad katusekivid on omapärase arhitektuurilise lahendusena üle kantavad raudteejaamale ning Ülemiste terminalist saab ajaloolise linna peegeldus.

  • Vajadus ühendada kaks linnaruumi osa, mida lahutavad raudtee ja Suur-Sõjamäe tänav, viis otsuseni rajada terminali hoone raudtee alla. Sel moel ühendatud uus linnaruum on ühtlasi ka terminali fuajeeks.

  • Avalikest ruumidest tekib omavahel ühendatud jada: terminali väljak, terminali fuajee, fuajee trepp ja Ülemiste promenaad. Nendest ruumidest moodustub ainulaadne avalik ruum, mis ühendab kaks linnaosa.

  • Uue terminalihoone peamine sissepääs on planeeritud uude avalikku ruumi, raudtee alla. Teine sissepääs on terminali põhjapoolsel küljel.

  • Varikatus on ehitatud galvaniseeritud terasest ja klaasist fassaad laseb sisse rohkelt loomulikku valgust.

  • Eesti kliima nõuab passiivsete projekteerimisvõtete kasutamist, et tagada hoone soojapidavus ja vähendada energiakulu.

  • Projekti elluviimiseks kasutatakse tooteid ja materjale, mille negatiivne mõju keskkonnale on minimaalne.
VAATA ROHKEM

Ülemiste täna

Ülemiste asum asub Tallinna suurimas, Lasnamäe linnaosas. Tõelise elu ja arengu tõi 3,4 ruutkilomeetril paiknevasse asumisse aga just raudtee ehitamine 1870. aastal ja 28 aastat hiljem valminud Dvigeteli tehas – Eesti metallitööstuse süda. Reisi- ja kaubavagunite tootmisega alustanud tehases on hilisemal ajal valmistatud seadmeid ka Nõukogude Liidu kosmose-, aatomi- ja keemiatööstusele.

Muutunud ajad ja vajadused jõudsid ka Ülemiste piirkonda, 2004. aastal avati Ülemiste keskus ning 2005. aastal sai Ülemiste City arendamise näol alguse kursimuutus ajaloolise Dvigateli tehase senisel territooriumil. Nii mitmedki vanad tehasehooned said uue hingamise, kuid territoorium võimaldas ka täiesti uue hoonestuse rajamist.

Ülemiste piirkond on arenev ja kasvava potentsiaaliga elu- ja töökeskkond, mille vahetus läheduses paikneb Lennart Meri rahvusvaheline Tallinna lennujaam. Lisaks sellele on piirkond hästi ühendatud teiste Tallinna linnaosadega (tramm, linna bussiliinid), Tallinna lähialadega (rong, Harju maakonnaliinid) ning ühistranspordiga ka teiste Eesti piirkondadega (kaugliinibussid, rong), samuti on küllaltki hea ühendus tagatud autokasutajatele.

Tulevase Ülemiste terminali läheduses paiknevad kolm kaubanduskeskust, kus kaubanduspindala kokku üle 152 000 m2, neist uusim Pro Kapitali arendatud T1 asub Ülemiste Ühisterminali kõrval, samuti asuvad piirkonnas hotell Ülemiste (kokku 130 tuba), Ülemiste City linnak (planeeritud kuni 30 000 töökohta), ning kokku enam kui 4500 parkimiskohta.

Kunagi rööbastee rajamisest alguse saanud piirkonna areng ootab 150 aastat hiljem uut arenguvisiooni, mille keskmes on taas raudtee – Rail Baltica Ülemiste Ühisterminal.

VAATA ROHKEM

Ülemiste visioon

Ülemiste piirkonna arengud pole aga seisma jäänud. Lisaks Rail Baltica Ühisterminali loomisele, tegelevad perspektiivsete kinnisvaraarenduste ja visiooniplaanidega piirkonnas jätkuvalt nii Ülemiste City arendajad Technopolis Ülemiste ja Mainor Ülemiste AS kui ka Tallinna Lennujaam. Suure panuse Ülemiste tänaseks saavutatud ilmele on andnud Rail Baltica Ühisterminali vahetusse naabrusesse Pro Kapitali arendatud T1 kaubanduskeskus.

Tallinna Lennujaama visioon aastaks 2035 näeb ette reisiterminali laiendamist kuni 6 miljoni reisija teenindamiseks ning lennujaama linnaku rajamist – lennujaama linnakusse planeeritakse ehitada ka kuni 150 000 ruutmeetrit peamiselt lennureisijate teenindamiseks vajalikke äri-, teenindus- ja majutuspindasid.
Enam kui 30 000 ruutmeetrine Valukoja kvartali arendus Ülemiste Citys näeb ette mitmete erinevate funktsioonide, nagu kodud, bürood ja koolid, terviklikku lahendamist.

Loodava Rail Baltica uue terminali ambitsiooniks pole aga üksnes Rail Baltical liikuma hakkavate rongide peatuskoha lahendamine, vaid tahab arvestada ka Moskva-Peterburi liini teenindavate ning Narva ja Tartu suunaliste rongikoosseisude, kohaliku liiklusega ning kaugemas tulevikus ka Tallinn-Helsingi tunnelis liikuvate rongide peatusega. Lisaks on räägitud võimalusest tuua Ülemistesse kaugliinide bussiterminal. Raudtee olemasolu oli Ülemiste asumi arengu katalüsaatoriks ning peab seda olema ka uue Ülemiste visioonis. See hõlmab ka raudtee kui barjääriefekti leevendamist/kaotamist terminaliväljaku sujuva kulgemise näol raudteede alt.

VAATA ROHKEM
DJI_02854 Original
DJI_0285 Modified

Ideekonkurss ja ootused

Arhitektuurivõistluse objekt on Ülemiste Ühisterminal ja seda ümbritsev avalik linnaruum. Ühisterminali eesmärk on olla piirkonna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus, mis koosneb terminalihoonest, terminaliväljakust ja selle pikendusest, raudteetaristust (1520 mm ja 1435 mm laiusega rööbasteed, ooteplatvormid jne) ja bussijaamast, moodustades funktsionaalselt ja ruumiliselt terviku.

Ootame, et:

  • Ülemiste ühisterminali olulisus Rail Baltica algus- ja lõppjaamana oleks võrreldes teiste Rail Baltica trassil paiknevate peatustega arhitektuurselt tajutav. Uued hooned peavad olema arhitektuurselt kõrgetasemelised ja linnaehituslikult sobima antud asukohta.
  • Arhitektuurivõistlusega leiaksime linnaruumiliselt atraktiivseima ja jalakäijasõbralikema ning kasutusfunktsioonile sobivaima arhitektuurse lahenduse..
  • Lahendus oleks optimaalsete kuludega rajatav ning lõppkasutaja jaoks mugav, funktsionaalne, energiasäästlik ning madalate ekspluatatsioonikuludega.
  • Ehitatavad hooned sobituksid ümbritsevasse keskkonda ning hoonestust toetavates elementides (jalgrattahoidla jm. väikevormid) arvestataks tervikliku ansambli kujundamise põhimõtetega. Hoone kõik fassaadid peavad arvestama ümbritsevat linnaruumi, tehnorajatised jms tuleb mahutada hoone mahtu ja/või kujundada nii, et tekiks orgaaniline tervik hoonega. Samuti, et hoonestuse arhitektuur oleks nüüdisaegne, kõrgetasemeline ja piirkonna ruumilist kvaliteeti parandav.
  • Terminalihoone oleks esinduslik ja staatuse vääriline kõikides suundadest vaadeldes ning avanema nii Peterburi tee kui Suur-Sõjamäe tänava suunas. Samas peab ideelahendus pakkuma funktsionaalset ja ehituslikelt lahendustelt maksimaalselt töökindlat ning energiasäästlikku hoonet, mis arvestab säästvate tehnoloogiate kasutamisega. Hoone ehitus- ning viimistlusmaterjalide valik ja ehitustehnoloogia peavad olema säästlikud, keskkonnasõbralikud ning lihtsad hooldada.
  • Hooned oleksid väärikatest ja ajas vastupidavatest materjalidest ning viimistlusmaterjalid ei häiriks raudteeveeremi juhtidele nähtavust ja signaalide loetavust.


    Konkurss selgitab välja kolm parimat ideed, kellega asutakse läbirääkimistesse töö teostaja väljaselgitamiseks.

    Ideekonkursi auhinnafond on kokku 77 000 EUR.

    I koht / võitja – 28 000 EUR

    II koht / võitja – 21 000 EUR

    III koht / võitja – 14 000 EUR

    2 ergutuspreemiat suurusega 7 000 EUR.

    Tutvu ametlike konkursitingimuste ja juhenditega SIIN

VAATA ROHKEM

Asend

  • Asukoht Tallinn, Ülemiste asum 3D kaart
  • Võistlusala suurus ca 10 ha.
  • Terminalihoone projekteeritav maht 3590m²
  • Terminali ootesaali pindala 1300m²
  • Ooteplatvormide laius – 8 kuni 9,5 meetritVõistlusala asub Tallinna linnas, Lasnamäe linnaosas Ülemistel, Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tänava vahelisel alal ja hõlmab järgnevaid maaüksuseid: Peterburi tee 2 (osaliselt), Peterburi tee 4a, Peterburi tee 4d, Ülemiste tee 5 (osaliselt), Ülemiste tee, Ülemiste tee T2, maa-alal olevad reformimata riigimaad, Ülemiste raudteejaam, Suur-Sõjamäe tänav 8a, Suur-Sõjamäe tänav T1, Suur-Sõjamäe tänav T11, Suur-Sõjamäe tänav T2 ning Peterburi tee T10.Ideekonkursi lahendus peab arvestama järgnevate juba rajatud objektidega ning neid ei ole ideekonkursi käigus lubatud muuta või täiendada:
  • trammitee;
  • T1 kaubanduskeskuse ja trammitee vaheline tänav;
  • Ülemiste tee raudtee ja T1 kaubanduskeskuse vaheline tänav.
VAATA ROHKEM

Olulised konkursi kuupäevad

1. mai 2019 

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideekonkursi väljakuulutamine

3. september 2019

Ideekavandite esitamine konkursile

Oktoober 2019

Ideekonkursi võitjate valimine

November 2019

Läbirääkimiste algus

Zürii

Žürii esimees Riia Sillave

Rail Baltic Estonia juhatuse liige

Mattias Agabus

Arhitekt

Janis Dripe

Arhitekt

Jesper Gottlieb

Arhitekt

Thomas Grave-Larsen

Arhitekt

Andrus Kaldalu

Mainor Ülemiste nõukogu esimees

Endrik Mänd

Arhitekt

Andrus Noor

AS Eesti Raudtee arendusjuht

Allan Remmelkoor

AS Pro Kapital Eesti juhatuse liige

Rail Baltica

Ülemiste Ühisterminal on alguspunktiks Baltimaade esimesele kiirele raudteeühendusele – Rail Balticale!
Rail Baltica on rahvusvaheline kiire, turvaline ja keskkonnasõbralik raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. 870 kilomeetril (millest Eestis 213 km) kulgev elektrifitseeritud Rail Baltica on üks läbi aegade suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse.

Trass tagab reisijatele liikumiskiiruse kuni 240 km/h (projektkiirus 249 km/h) ning loob täiesti uue võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Lätti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse.

Kaubarongide kiiruseks on arvestatud kuni 120 km/h ning kaupade liikumine maanteelt raudteele aitab kaasa Eesti keskkonna eesmärkidele.

Rail Baltica (Tallinn-Pärnu-Riia-Kaunas-Varssavi), on põhivõrgu osa üle-euroopalise transpordivõrgustiku (TEN-T) Põhjamere-Läänemere transpordikoridorist ning on EL piiriüleste ja EL siseste ühenduste rahastamisel eelisprojektide hulgas.

Tulemused

3.septembril lõppenud RB Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkurssile laekus 5 tööd, millest konkursi hankekomisjon kvalifitseeris vastavalt võistluse tingimustele neli ideelahendust. Kvalifitseeritud töid hindab 9-liikmeline rahvusvaheline žürii, mis valib välja kolm võidutööd, mille autoritega asutakse läbirääkimistesse. Võidutööd avalikustatakse 2019. aasta novembris. RB Ülemiste ühisterminali projekteerimislepinguni jõutakse eeldatavalt 2019. aasta detsembris.

Ülemiste visioon 2