Sissevaade – Ülemiste reisiterminali ehituse telgitagused

Viljo Niit juhib vanemprojektijuhina Rail Baltic Estonias üht kõige keerukamat ja vastutusrikkamat töölõiku, milleks on RB Ülemiste ühisterminali ehitus. Möödunud aastal alguse saanud ehitustööd Rail Baltica kõige olulisema liiklussõlme kallal kestavad selle kümnendi lõpuni, mil meie pealinna hakkab maamärgina ehtima maailmakuulsa arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects ja eestlaste ESPLAN OÜ ühislooming. Kuigi arhitektide nimed jäävad selle ehitise ajalugu markeerima igaveseks, juhatab selle vaimutöö materialiseerumist ehitusplatsil Viljo. Täna veel valdavalt maaga samas tasapinnas toimuvat ehitustegevust vaadates on keeruline ette kujutada, et vaid mõne aasta pärast kerkib selle sama koha peal uhke ja unikaalse välimusega uus terminalihoone. 
Viljo liitus Rail Baltica projektiga 2021. aasta keskpaigas, kuid enne seda töötas ta aastaid erinevatel ametipositsioonidel Eesti ühes suurimas ehitusettevõttes Nordecon AS, olles nii töödejuhi, objektijuhi kui projektijuhi rollis ning panustas mitmete märkimisväärsete ehitiste valmimisse. Üheks tuntumaks objektiks on kahtlemata paljudele tuntud Eesti Meremuuseumi Vesilennukite angaarid ehk lennusadam, mille rekonstrueerimisel Viljo kaasa lõi. Lennusadam pälvis 2012 ka Aasta Betoonehitise tiitli. Auhinnatud projekte, mille juures Viljo on tegev olnud, on teisigi. Aasta betoonehitiseks kuulutati 2019. aastal ka näiteks Tallinnas asuv Sisekaitseakadeemia hoone. Narvas asuv Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühine õppe- ja majutushoone korjas hulgaliselt erinevaid ehitus- ja arhitektuuriauhindu 2021. aastal.

Viljo Niidu ülesanne on korraldada Ülemiste reisiterminali hoone ehitustöid alates projekteerimisest kuni tööde valmimiseni.
Viljo Niidu ülesanne on korraldada Ülemiste reisiterminali hoone ehitustöid alates projekteerimisest kuni tööde valmimiseni

Ehitus võib tuua üllatusi

Lisaks oli Viljo kaasatud Rocca al Mare kaubanduskeskuse laienduse neljanda etapi ja Stroomi Kaubanduskeskuse ehitustöödesse. Kuid ehitada on tulnud ka kortermaju, näiteks  Tivoli projektis, millega rajati 122 uut korterit Kadrioru piirkonda. Viljo mainib, et selle käigus juhtus nii mõndagi põnevat, mida toona ka meedia kajastas. Nimelt just Tivoli kortermajade rajamisel tuli vundamendi süvendi kaevamise käigus päevavalgele kahe muinaslaeva vrakid, mis said nimedeks Peeter ja Viljo. Neist esimene pärineb 13. sajandist ja on nüüdseks Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta ekspositsiooni üks tõmbenumbreid. „Viljo“ vrakk, mille dateering ulatub aastasse 1487, paigutati Naissaare lähedal Tallinna madalale, juhuks kui tulevased põlved soovivad sellele täiendavaid uuringuid teostada.

Rail Baltica projektis on Viljo ülesandeks korraldada Ülemiste reisiterminali hoone ehitustöid alates projekteerimisest kuni tööde valmimiseni.

Viljo tunnistab, et kogeb iga suure projekti alguses teatavat sisemist aukartust. „Mõtlen ikka, et kas ma olen võimeline seda projekti läbi viima, aga elu on õpetanud, et hirmul ei tohi ennast mõjutada lasta. Projektiga seotud olulised tegevused tuleb ära kaardistada ning neile ajaline tähtaeg määrata, seejärel otsast alustada. Kui kõik tegevused saavad vastavalt plaanile teostatud, siis ongi lõpptulemuseks valminud projekt,“ selgitab Viljo.

Ülemiste väljakutsed

Ülemiste projekti puhul on suurimaks väljakutseks ehitustööde korraldamine äärmiselt kitsastes tingimustes, kus on oluline säilitada linna igapäevane toimimine. Viljo toob näiteks , et Ülemiste reisiterminali ehitamiseks ei saa sulgeda olemasolevat rongiliiklust, veelgi enam, kogu ehitusperioodi vältel peab avatuks jääma ka Ülemiste raudteejaama ooteplatvorm, et reisijad saaksid jätkuvalt rongile minna ja rongist väljuda. Samal ajal tuleb planeeritud hoone ehitamist korraldada raudtee alla, raudtee kõrvale ja raudtee kohale. Asjaolusid ei tee lihtsamaks ka raudtee kõrval paiknev väga tiheda liiklusega Suur-Sõjamäe tänav ning pisut eemal paiknev Peterburi tee.

Kogu keerukusest hoolimata ütleb Viljo, et suured väljakutsed ja nende ületamine talle meeldivad. „Tunnen hinges siirast rõõmu, kui planeeritud tegevused hakkavad paljude osapoolte koostöös ilmet võtma,“ lausub ta. Viimase aja märkimisväärse hetkena toob Viljo välja Ülemiste reisiterminali raudteerajatiste esimeste vundamentide betoneerimisega alustamist kõigest mõni nädal tagasi. „See andis täiendavat kindlust, et oleme nii Ülemiste reisiterminali osas kui kogu Rail Baltica projektiga õigel teel.“

Unistus – otse kodust rongiga Euroopasse

Küsimusele, kas ta ise ootab Rail Baltica valmimist, on vastus lihtne. „Ootame koos elukaaslasega Rail Baltica valmimist väga. Elame Tallinnast väljas tänase raudtee lähedal ning oleme sageli mõelnud, et kui hea oleks kodu uksest lihtsalt kohver käes väljuda, jalutada raudteejaama, sõita Elroni rongiga Ülemistele ning sealt edasi avaneks Rail Baltical reisimise võimalus kogu Euroopasse,“ jutustab Viljo ja nendib, et kõige esimese reisi teeks ta nädalavahetuseks lõunanaabrite juurde Riiga.

Päevi, mil Viljo Ülemiste terminali ehitusplatsil ei viibi, veedab ta väikelaste isana oma pere ringis ja võimalusel nokitseb kodus tarvilike ehitustöödega. Sedavõrd mastaapse projekti puhul on kodune toetus ja kaasaelamine ääretult olulised ning sellega on Viljol vedanud. „Mu pere ja lähedased elavad minu tegevusele igati kaasa, on uhked, et saan tegeleda niivõrd suure ja silmapaistva projekti kallal ning on mu edenemistega igapäevaselt kursis. Sellest annab tunnistust kasvõi see, et vanem laps teab juba maast madalast, et issi ehitab raudteed.“


Artikkel avaldati esmakordselt jaanuaris 2024 Rail Baltica erilehes Järgmine Peatus.

Loe lähemalt, kuidas muutub terminali valmimisega kogu Ülemiste piirkond!

Shopping Basket