Oktoobris algasid suuremahulised tööd Rail Baltica sõlmpunkti, Ülemiste reisiterminali ehitamisel. Terminal valmib 2028. aastaks ning hakkab lisaks tulevasele rahvusvahelisele raudteeühendusele teenindama ka olemasolevaid rongi-, bussi- ning trammiliine.
„Ülemiste terminali esimese etapi ehitamisel on kopp maasse löödud ning üks pikk teekond Tallinna Suur-Sõjamäe ja Peterburi maantee vahelise tühermaa muutmisel pealinna ja kogu Eesti uueks rahvusvaheliseks väravaks on edukalt alanud,“ lausub Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Salomets lausub, et kuigi olemasoleva raudtee demonteerimistööd võtsid oodatust pisut kauem aega, on nüüdseks Ülemiste alal piisavalt ruumi, mis võimaldab alustada Ülemiste terminali raudteerajatiste ning aluskonstruktsioonide ehitamisega. Terminali rajamiseks on vajalik ümber ehitada kogu Ülemiste raudteeinfrastruktuur ning eemaldada ligi 16 km pikkuselt senist rööbasteed, et teha ruumi Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele.
Paraneb ligipääs Ülemiste piirkonnale
Alanud Ülemiste reisiterminali ehitamise esimeses etapis tegeletakse peamiselt raudtee maa-aluste kandekonstruktsioonide ehitustöödega. Selle raames rajatakse maa-aluse korruse tehnoruumid ja muud raudtee toimimiseks vajalikud alad. Lisaks ehitatakse kolm tunnelit, mis loovad võimaluse jalakäijatel ja kergliiklejatel tulevikus märksa hõlpsamini ja turvalisemalt raudtee alt läbi pääseda.
Tunnelid parandavad võrreldes tänasega piirkonnale ligipääsetavust tuntavalt ning seovad ümberkaudse linnaruumi Ülemistega. Senine raudtee barjäär ja sellega tekkinud eraldatus kahe linnaosa vahel kaob. „Me ei ehita ainult terminalihoonet, vaid kujundame kaasaegseks kogu piirkonna linnaruumi. Mõlemal pool raudteed tulevad uued läbipääsud, terminalihoone ühendab linna palju rohkem, kui see seni piirkonnas on olnud,“ selgitab Rail Baltic Estonia juht.
Tegemist on Eesti mõistes megaprojektiga
Ehitust teostavad AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on pea 50 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis. Ehituse projektijuht, KMG Infra juhatuse liige Janno Oja ütleb, et Eesti mõistes on tegemist tõelise megaprojektiga.
„Kogu terminaliala on pea 800 meetrit pikk, piltlikult öeldes on tegemist horisontaalis pilvelõhkujaga. Näiteks praeguses etapis on tippajal meil korraga objektil üle 100 inimese,“ lausub Janno Oja. Ta lisab, et keerukaks teevad tööde läbiviimise tehniliselt nõudlikud lahendused ja kõrged kvaliteedinõuded. Samuti eeldab väga põhjalikku ettevalmistust logistika – praktiliselt linna südamesse on vaja tõrgeteta kohale toimetada nii ehitusmasinad kui vedada materjalid.
Ehitusel on tänaseks alustatud pinnase- ja paekihi töödega, järgmisel aastal jõuab ehitus n-ö maapealsesse etappi, mil tööde edenemist on märgata juba ka alal liikuvate tornkraanade ja ehitusdetailide paigaldamise näol.
Järgmiste ehitustöödena jõuavad Ülemiste terminali puhul ehitushankesse terminaliga piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse. Järgmisel aastal on Rail Baltic Estonial plaanis välja kuulutada ka terminalihoone ehitushange.
Linda terminal valmib 2028. aastaks
Ülemiste terminal valmib 2028. aastaks ning kuniks Rail Baltica valmimiseni 2030. aastal hakkab see teenindama tänaseid rongiliine ja bussiühendusi. „Kogu hoone sisustust ja funktsionaalsust kohe välja ei ehitata, kuna reisijate ja taristu kasutajate hulk enne Rail Baltica valmimist väga suur ei ole,“ lausub Salomets, kuid lisab, et terminali avamine siiski Rail Baltica valmimise taha ootama ei jää. „Ehitist saab kasutada olemasoleva raudtee-, trammi- ja bussiühenduste teenindamiseks.“
Ülemiste terminal saab olema Baltimaid Lääne- ja Lõuna-Euroopaga ühendava kiire raudteeühenduse alguspunkt, aga ka Tallinna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus. Ülemiste terminalis integreeritakse erinevad transpordiliigid, avalik ruum ja äripinnad.
Tulevase Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architects ja Esplani ühine pakkumine. Arhitektuuriline fookus on suunatud sujuvate liikumisvoogude ühendamisele ning avatud ja dünaamilisele keskkonnale. Avaliku konkursi käigus sai Ülemiste terminali nimeks „Linda“.
Ülemiste asum on raudteega tihedalt seotud juba 1870. aastast, selle juurde hiljem rajatud metallitööstustehas andis tõuke kogu piirkonna edasisse arendusse. Praeguseks on tootmiskesksest asumist saanud moodne ja rahvusvahelise atmosfääriga tehnoloogia- ja ärilinnak, millel on potentsiaali olla tuleviku linnasüda.