Ülemiste reisiterminali ehitustööd käivad täie hooga

Oktoobris algasid suuremahulised tööd Rail Baltica sõlmpunkti, Ülemiste reisiterminali ehitamisel. Terminal valmib 2028. aastaks ning hakkab lisaks tulevasele rahvusvahelisele raudteeühendusele teenindama ka olemasolevaid rongi-, bussi- ning trammiliine.

„Ülemiste terminali esimese etapi ehitamisel on kopp maasse löödud ning üks pikk teekond Tallinna Suur-Sõjamäe ja Peterburi maantee vahelise tühermaa muutmisel pealinna ja kogu Eesti uueks rahvusvaheliseks väravaks on edukalt alanud,“ lausub Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Salomets lausub, et kuigi olemasoleva raudtee demonteerimistööd võtsid oodatust pisut kauem aega, on nüüdseks Ülemiste alal piisavalt ruumi, mis võimaldab alustada Ülemiste terminali raudteerajatiste ning aluskonstruktsioonide ehitamisega. Terminali rajamiseks on vajalik ümber ehitada kogu Ülemiste raudteeinfrastruktuur ning eemaldada ligi 16 km pikkuselt senist rööbasteed, et teha ruumi Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele.

Paraneb ligipääs Ülemiste piirkonnale

Alanud Ülemiste reisiterminali ehitamise esimeses etapis tegeletakse peamiselt raudtee maa-aluste kandekonstruktsioonide ehitustöödega. Selle raames rajatakse maa-aluse korruse tehnoruumid ja muud raudtee toimimiseks vajalikud alad. Lisaks ehitatakse kolm tunnelit, mis loovad võimaluse jalakäijatel ja kergliiklejatel tulevikus märksa hõlpsamini ja turvalisemalt raudtee alt läbi pääseda.

Tunnelid parandavad võrreldes tänasega piirkonnale ligipääsetavust tuntavalt ning seovad ümberkaudse linnaruumi Ülemistega. Senine raudtee barjäär ja sellega tekkinud eraldatus kahe linnaosa vahel kaob. „Me ei ehita ainult terminalihoonet, vaid kujundame kaasaegseks kogu piirkonna linnaruumi. Mõlemal pool raudteed tulevad uued läbipääsud, terminalihoone ühendab linna palju rohkem, kui see seni piirkonnas on olnud,“ selgitab Rail Baltic Estonia juht.

Tegemist on Eesti mõistes megaprojektiga

Ehitust teostavad AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on pea 50  miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis. Ehituse projektijuht, KMG Infra juhatuse liige Janno Oja ütleb, et Eesti mõistes on tegemist tõelise megaprojektiga.

„Kogu terminaliala on pea 800 meetrit pikk, piltlikult öeldes on tegemist horisontaalis pilvelõhkujaga. Näiteks praeguses etapis on tippajal meil korraga objektil üle 100 inimese,“ lausub Janno Oja. Ta lisab, et keerukaks teevad tööde läbiviimise tehniliselt nõudlikud lahendused ja kõrged kvaliteedinõuded. Samuti eeldab väga põhjalikku ettevalmistust logistika – praktiliselt linna südamesse on vaja tõrgeteta kohale toimetada nii ehitusmasinad kui vedada materjalid.

Ehitusel on tänaseks alustatud pinnase- ja paekihi töödega, järgmisel aastal jõuab ehitus n-ö maapealsesse etappi, mil tööde edenemist on märgata juba ka alal liikuvate tornkraanade ja ehitusdetailide paigaldamise näol.

Järgmiste ehitustöödena jõuavad Ülemiste terminali puhul ehitushankesse terminaliga piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse. Järgmisel aastal on Rail Baltic Estonial plaanis välja kuulutada ka terminalihoone ehitushange.

Linda terminal valmib 2028. aastaks

Ülemiste terminal valmib 2028. aastaks ning kuniks Rail Baltica valmimiseni 2030. aastal hakkab see teenindama tänaseid rongiliine ja bussiühendusi. „Kogu hoone sisustust ja funktsionaalsust kohe välja ei ehitata, kuna reisijate ja taristu kasutajate hulk enne Rail Baltica valmimist väga suur ei ole,“ lausub Salomets, kuid lisab, et terminali avamine siiski Rail Baltica valmimise taha ootama ei jää. „Ehitist saab kasutada olemasoleva raudtee-, trammi- ja bussiühenduste teenindamiseks.“

Ülemiste terminal saab olema Baltimaid Lääne- ja Lõuna-Euroopaga ühendava kiire raudteeühenduse alguspunkt, aga ka Tallinna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus. Ülemiste terminalis integreeritakse erinevad transpordiliigid, avalik ruum ja äripinnad.

Tulevase Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architects ja Esplani ühine pakkumine. Arhitektuuriline fookus on suunatud sujuvate liikumisvoogude ühendamisele ning avatud ja dünaamilisele keskkonnale. Avaliku konkursi käigus sai Ülemiste terminali nimeks „Linda“.

Ülemiste asum on raudteega tihedalt seotud juba 1870. aastast, selle juurde hiljem rajatud metallitööstustehas andis tõuke kogu piirkonna edasisse arendusse. Praeguseks on tootmiskesksest asumist saanud moodne ja rahvusvahelise atmosfääriga tehnoloogia- ja ärilinnak, millel on potentsiaali olla tuleviku linnasüda.

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitus läks käima

Oktoobris algasid suuremahulised tööd Rail Baltica ühe olulisima objekti, Ülemiste reisiterminali ehitusel.

Kuigi Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets nendib, et olemasoleva , 1520mm raudtee demonteerimistööd võtsid oodatust pisut kauem aega, on nüüdseks planeeritud töömaal piisavalt ruumi, mis võimaldab alustada Ülemiste terminali raudteerajatiste ning aluskonstruktsioonide ehitamisega.

„Ülemiste terminali esimese etapi ehitamisel on kopp maasse löödud ning üks pikk teekond Suur-Sõjamäe ja Peterburi maantee vahelise tühermaa muutmisel Tallinna ja kogu Eesti uueks rahvusvaheliseks väravaks on alanud,“ lausus Salomets.

Ülemiste reisiterminali esimeses etapis tegeletakse raudtee maa-aluste kandekonstruktsioonide ehitustöödega, mille raames rajatakse maa-aluse korruse tehnoruumid ja muud raudtee tehnoloogilised ruumid. Lisaks kolm tunnelit, mis loovad võimaluse jalakäijatel ja kergliiklejatel tulevikus märksa hõlpsamini ja turvalisemalt raudtee alt läbi pääseda. See parandab võrreldes tänasega piirkonna sidusust tuntavalt. Esimese etapi ehitustööde osas sõlmiti leping selle aasta aprillis ning lepingu maht on 45 miljonit eurot.

Järgmiste etappidena jõuavad Ülemiste terminali puhul ehitushankesse terminaliga piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse. Järgmisel aastal on Rail Baltic Estonial plaanis välja kuulutada ka terminalihoone ehitushange.

Salomets leiab, et üha suurenevad ehitusmahud Rail Baltica arendamisel aitavad taristuehitusega tegelevatel ettevõtetel nina vee peal hoida ka ajal, kui maantee-ehituses eelarved on vähenenud. „Kui võrdleme näiteks 2020. aastat tänavuse aastaga, siis võib selgelt märgata, et oleme nii hangete avaldamise kui ehitamise tempot kordades tõstnud, see on ühtaegu tunnustus nii meie meeskonnale kui ka hästi tegutsevatele töövõtjatele,“ lausus Salomets.

Hetkel on aktiivses ehituses enam kui 10 raudtee põhitrassi ristumist ning viie ristumise puhul käivad eeltööd ehitusega alustamiseks. Lisaks on kuue rajatise osas hankemenetlused läbi viidud ning ees ootab lepingute sõlmimine. Mainitud rajatiste ehitamise rahaline kogumaht on enam kui 80 miljonit eurot, millele lisanduvad veel 3 rajatist,  mille osas loodab Rail Baltic Estonia lepinguni jõuda käesoleval aastal.

Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Ülemiste terminalihoone I etapi ehitamiseks

Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.

„Rail Baltica raudtee arendamine ja sellega seotud objektide ehitamine hoogustub sel aastal märgatavalt. Mul on hea meel, et oleme ka niivõrd keeruka ja olulise transpordikeskuse osas, nagu seda on Ülemiste ühisterminal, jõudnud juba teise ehituslepingu sõlmimiseni, mille tulemusel valmib uue terminalihoone maa-alune osa,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Salometsa sõnul algavad Ülemiste piirkonnas esimesed lepingujärgsed ehitustööd juba lähikuudel, kuid nende mõju täna toimivale rongiliiklusele saab olema minimaalne. Töid teostatakse etapiliselt ning viimase etapi valmimine on planeeritud 2026. aasta lõppu.

Eelmisel nädalal sõlmiti GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY-ga ehitusleping (27,2 miljonit eurot) raudteetaristu ümberehitamiseks. Lisaks on alanud ka Ülemiste ühisterminali põhjapoolsete välialade projekteerimistööd. „Järgmise sammuna tahame veel sel aastal kuulutada välja hanke terminali ümbritsevate alade ehitamiseks ning 2024. aastal terminalihoone ehitamiseks,“ selgitas Salomets.

„Koos heade partneritega KMG Infrast on meil hea meel rajada vundament Eesti olulisimale ja loomult unikaalsele ühistranspordi sõlmpunktile, kus kohtuvad rongi-, õhu-, maismaa- ning lühikese trammisõidu kaugusel ka merereisijad. Ülemiste terminal hakkab tulevikus olema stardi-, lõpp- ja vahejaamaks paljudele eestimaalastele ja meie külalistele,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Täna sõlmitud leping Merko Ehitus Eesti ja KMG Infraga hõlmab Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustöid, mille tulemusel ehitatakse valmis tulevase, Linda nime kandma hakkava, terminali maa-aluse korruse betoonosa ja muud raudteerajatisteks vajalikud maa-alused kommunikatsioonid. Uute konstruktsioonide ehitamine toimub pärast olemasoleva raudtee lammutamist ning peab valmima enne uute raudteede ehitust, nõudes infrastruktuuri töövõtjalt ning terminali konstruktsioonide töövõtjalt ka tihedat koostööd.

Ehitushanke eelduslikuks maksumuseks oli 66,5 miljonit eurot. Parima pakkumuse teinud ühispakkujatega sõlmitud lepingu mahuks on 44,8 miljonit eurot (+KM), mida 85% ulatuses rahastab Euroopa ühendamise rahastu (CEF).

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekteerimistööd teostasid OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse autoriks ja projekteerijaks on Zaha Hadid Architects ning ESPLAN OÜ.

FOTOD LEIAB SIIT

Allkirjastati Rail Baltica Ülemiste raudteetaristu ehitusleping

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arendamine saab alguse piirkonna raudteetaristu ümberehitamisest, mille teostamiseks allkirjastasid Rail Baltic Estonia ning ühispakkujad GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY lepingu mahus 27,2 miljonit eurot.

Ehitustööde käigus ehitatakse ümber olemasolev Ülemiste raudteeinfrastruktuur, et teha ruumi tulevikus ehitatavale Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele. Selle jaoks lammutatakse ligi 16,3 kilomeetrit olemasolevaid rööbasteid, mille asemele ehitatakse üle 8 kilomeetri uusi 1520 mm rööpmelaiusega rööpaid.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimehe Anvar Salometsa sõnul on Ülemiste piirkonna raudteetaristu ümberehitamisega alustamine oluline samm kogu Rail Baltica projekti jaoks, mis võimaldab ühtlasi edasi liikuda ka ühisterminali järgmiste etappidega. „Äsja sõlmitud lepingu kohaselt saab suurem osa töödest ellu viidud juba järgmise aasta jooksul ning täiesti lõpetatud 2026. aastaks. GRK tugev kompetents ja kogemus peaksid tagama ümberehituse tähtaegse valmimise ning tööde maksimaalse kvaliteedi,“ lausus Salomets.

Ehituslepingu maksumus on 27,2 miljonit eurot, millest mahukamad tööd on seotud rööbasteede ning muldkeha ehitamisega. Lisaks rajatakse peateedele kontaktvõrk ja ehitatakse välja liiklusjuhtimissüsteem, elektrivarustus ja jaamaala valgustus.

Ehitustööde ajal tagatakse toimiv rongiliiklus peateedel ning selle jaoks rekonstrueeritakse ajutiselt olemasolev releepõhine liiklusjuhtimissüsteem. Lisaks raudteetöödele on ehitushanke mahus ka raudteega ristuvate tehnovõrkude ja Kantsi viadukti ümberehitus.

„Oleme juba eelmisel aastal panustanud Rail Baltica projekti Urge ökodukti rajamise näol ning oleme täna teostamas ehitustöid Kehtna-Põlma maanteeviadukti rajamisel. Ülemiste terminali raudteeprojekti saab Eesti transpordivõrgu ja Rail Baltica vaates nimetada väga oluliseks ning saame olla uhked, et esimesed meetrid rööbastest Rail Balticu trassil paigaldab GRK. Eeldame kvaliteetsele lõpptulemusele suunatud ladusat koostööd kõikide projekti puudutavate osapooletega, sh tellija, Eesti Raudtee AS-i, Tallinna linna ja teistega,“ selgitas GRK Eesti AS tegevjuht Priit Paabo

Lisaks on praegu hindamisel Ülemiste ühisterminali ehitamise II etapi ehk raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustööde hange, millega ehitatakse valmis terminali maa-alune korrus ja muud seotud raudteerajatised.

Konstruktsioonide ehitamine toimub pärast olemasoleva raudtee lammutamist ning peab valmima enne uute raudteede ehitust nõudes infrastruktuuri töövõtjalt ning terminali konstruktsioonide töövõtjalt ka tihedat koostööd.

Rail Baltic Estonia kuulutas Ülemiste raudteetaristu ehitushankel edukaks GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY ühispakkumuse

Hankele tehti kolm pakkumist, mille hulgast oli parim GRK Eesti ja Soome ettevõtete ühispakkumus.

Ehitustööde eesmärgiks on ümber ehitada olemasolev Ülemiste raudteeinfrastruktuur, et teha ruumi tulevikus ehitatavale Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele. Selle jaoks tuleb lammutada ligi 16,3 kilomeetrit olemasolevaid rööbasteid, mille asemele ehitatakse üle 8 kilomeetri uusi 1520mm rööpmelaiusega raudteid.

Muuhulgas ehitatakse ümber ka muid raudteesüsteeme, näiteks kontaktvõrk ja elektrivarustus.

„Kuigi lepingu sõlmimine võtab veel aega, on hea meel, et oleme saanud tänase seisuga Rail Baltica Ülemiste ühisterminali esimesel ehitushankel edukaks kuulutada parima pakkuja, kelleks on GRK. Kahtlemata on tegemist tugevat raudteekompetentsi omava ettevõttega, mis võitis äsja Eesti ühe viimaste aastakümnete suurima raudteetööde hanke ja on Eesti Raudtee lepingupartneriks Tallinna-Tartu raudtee elektrifitseerimisel,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees ja tegevjuht Anvar Salomets.
Salometsa sõnul on edukaks tunnistatud ettevõtte pakkumine äärmiselt konkurentsivõimeline ning annab Ülemiste ühisterminali esimeses arendusetapis algselt planeerituga võrreldes arvestatavat kokkuhoidu. „Loodame peagi ka lepingu sõlmimiseni jõuda ning Ülemistel esimese etapi ehitustöödega alustada,“ sõnas Salomets.

Hankesse esitatud pakkumused:

GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY ühispakkumus – 27 207 841,84 eurot
Osaühing GoTrack ja AllSpark OÜ ühispakkumus –  40 853 264,00 eurot
LEONHARD WEISS OÜ – 42 452 022,00 eurot

Tööde ajal peab olema tagatud toimiv rongiliiklus peateedel ning selle jaoks rekonstrueeritakse ajutiselt olemasolev releepõhine liiklusjuhtimissüsteem. Lisaks raudteetöödele on ehitushanke mahus ka raudteega ristuvate tehnovõrkude ja Kantsi viadukti ümberehitus.

Lisaks on praegu käimas ka Ülemiste ühisterminali ehitamise II etapi ehk raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustööde hange, millega ehitatakse valmis tulevase, Linda nime kandva hakkava, terminali maa-alune korrus ja muud seotud raudteerajatised.

Konstruktsioonide ehitamine toimub pärast olemasoleva raudtee lammutamist ning peab valmima enne uute raudteede ehitust, nõudes infrastruktuuri töövõtjalt ning terminali konstruktsioonide töövõtjalt ka tihedat koostööd. Väljakutseks saab olema toimiva rongiliikluse tagamine, mille tõttu tuleb osa töödest teha Eesti Raudtee AS-ga kokkulepitud ajaakendes.

Rail Baltic Estonia kuulutas välja Ülemiste terminalihoone ehitushanke esimese etapi

Uue hankega otsitakse Ülemiste reisiterminali kandekonstruktsioonide ehitajat.

Väljakuulutatud hange puudutab Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustöid, mille tulemusel ehitatakse valmis tulevase, Linda nime kandva hakkava, terminali maa-alune korrus ja muud seotud raudteerajatised. Konstruktsioonide ehitamine toimub pärast olemasoleva raudtee lammutamist ning peab valmima enne uute raudteede ehitust, nõudes infrastruktuuri töövõtjalt ning terminali konstruktsioonide töövõtjalt ka tihedat koostööd.

„Hangime Ülemiste ühisterminali ehitamist etapi kaupa ning nüüd, kus raudteetaristu ümberehitamise hange on lõppenud, saame edasi liikuda järgmise etapiga ehk raudteealuste betoonkonstruktsioonide ehitushankega. Põhimõtteliselt hangime terminalihoone maa-alust osa,“ sõnas Rail Baltic Estonia operatsioonide juht Marko Kivila. Ehitushanke eelduslikuks maksumuseks on 66,5 miljonit eurot.

Kivila sõnul ehitustööd praegust rongiliiklust ei mõjuta. „Reisijad saavad kasutada 2025. aasta kevadeni olemasolevaid ooteplatvorme. 2025. aasta kevadel algab rongiliiklus uues asukohas ning reisijad saavad kasutada uut ooteplatvormi,“ selgitas Kivila.

Septembris välja kuulutatud ja äsja lõppenud Rail Baltica Ülemiste ühisterminaliga seotud raudteetaristu ümberehitustööde ehitushankele esitati tähtajaks kolm pakkumust, mis vastasid hankes eeldatud hinnatasemele.
Ehitustööde eesmärgiks on ümber ehitada olemasolev raudteeinfrastruktuur, et teha ruumi tulevikus ehitatavale Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele. Selle jaoks tuleb lammutada ligi 16,3 kilomeetrit olemasolevaid rööbasteid, mille asemele ehitatakse üle 8 kilomeetri uusi 1520mm rööpmelaiusega raudteid. Tööde ajal peab olema tagatud toimiv rongiliiklus peateedel ning selle jaoks rekonstrueeritakse ajutiselt olemasolev releepõhine liiklusjuhtimissüsteem. Lisaks raudteetöödele on ehitushanke mahus ka raudteega ristuvate tehnovõrkude ja Kantsi viadukti ümberehitus.
Ehitusload tööde teostamiseks on juba praegu väljastatud ning valdav osa raudteetöödest peab olema lõpetatud 2024. aasta jooksul, kuid lepingukohased tööd jätkuvad veel kuni 2026. aastani. Leping tahetakse parima pakkujaga sõlmida veel sel aastal, et 2023. aastal töödega alustada.

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekteerimistööd teostasid OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse autoriks ja projekteerijaks on Zaha Hadid Architects ning ESPLAN OÜ.

Ülemiste reisiterminali raudteerajatiste ehitustööde hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 5.01.2023. Hanke õnnestumise korral alustatakse ehitamisega 2023. aasta kevadel ning need kestavad plaanide kohaselt 2026. aasta III kvartalini. Pärast seda alustatakse terminalihoone arhitektuurse osa ehitamisega.

Rail Baltic Estonia kuulutas välja uue hanke Ülemiste raudteetaristu ehitamiseks

Väljakuulutatud hanke näol on tegemist varasema, Ülemiste terminali ja lähiala komplekshanke esimese etapiga.

Ehitustööde eesmärgiks on ümber ehitada olemasolev Ülemiste raudteeinfrastruktuur, et teha ruumi tulevikus ehitatavale Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele. Selle jaoks tuleb lammutada ligi 16,3 kilomeetrit olemasolevaid rööbasteid, mille asemele ehitatakse üle 8 kilomeetri uusi 1520mm rööpmelaiusega raudteid.

Muuhulgas ehitatakse ümber ka muid raudteesüsteeme, näiteks kontaktvõrk ja elektrivarustus.

„Pärast seda, kui Ülemiste lähiala ja terminali komplekshange esimese hooga soovitud tulemust ei toonud, otsustasime ehitustööde hankimisega edasi liikuda etapi kaupa. Loodetavasti aitab selline lähenemine tõsta konkurentsi ning on ühtlasi rohkematele pakkujatele jõukohane. Etapiti ehitusega edasi liikudes on ka töövõtja vaates riske vähem ning hankeobjekt hoomatavam,“ selgitas Rail Baltic Estonia operatsioonide juht Marko Kivila.

Kivila sõnul oodatakse äsja väljakuulutatud hankele pakkumisi novembri keskpaigaks ning esimese etapi ehitustöödega tahetakse alustada koheselt pärast lepingu sõlmimist ehk praeguste plaanide kohaselt 2023. aasta kevadel. „Ehitusload tööde teostamiseks on juba praegu väljastatud ning valdav osa raudteetöödest peab olema lõpetatud 2024. aasta jooksul, kuid lepingukohased tööd jätkuvad veel kuni 2026. aastani,“ lausus Kivila.

Tööde ajal peab olema tagatud toimiv rongiliiklus peateedel ning selle jaoks rekonstrueeritakse ajutiselt olemasolev releepõhine liiklusjuhtimissüsteem. Lisaks raudteetöödele on ehitushanke mahus ka raudteega ristuvate tehnovõrkude ja Kantsi viadukti ümberehitus.

Eraldiseisvana kuulutatakse käesoleval aastal välja ka Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustööde hange, millega ehitatakse valmis tulevase, Linda nime kandva hakkava, terminali maa-alune korrus. Need tööd toimuvad raudteeinfrastruktuuri ehitustöödega samaaegselt.
Konstruktsioonide ehitamine toimub pärast olemasoleva raudtee lammutamist ning peab valmima enne uute raudteede ehitust, nõudes infrastruktuuri töövõtjalt ning terminali konstruktsioonide töövõtjalt ka tihedat koostööd. Väljakutseks saab olema toimiva rongiliikluse tagamine, mille tõttu tuleb osa töödest teha Eesti Raudtee AS-ga kokkulepitud ajaakendes. Vastavalt 1520 mm raudtee-ehituse tööde praktikale on kasutatakse ehitustööde lepingus ühikhinnapõhist tasustamist.

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekteerimistööd teostasid OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse autoriks ja projekteerijaks on Zaha Hadid Architects ning ESPLAN OÜ.

Äsja väljakuulutatud Ülemiste raudteeinfrastruktuuri ehitustööde hanke pakkumuste esitamise tähtaeg on 09.11.2022.

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitushankele esitas pakkumuse Rizzani de Eccher

Tähtaegselt esitas Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitushankele pakkumuse Rizzani de Eccher S.p.A., mis ületas küll pea kahekordselt terminali ja seotud taristu ehitushanke eeldatavat ehitusmaksumust.

nightnurse.ch

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ja selle lähiala ehitushanke tähtajaks laekus üks pakkumus rahvusvahelise ehitusturu osalejate konsortsiumit esindavalt Rizzani de Eccher S.p.A.

„Arvestades Ukrainas toimuva sõja ulatuslikku mõju olukorrale ehitusturul ja hinnatasemetes ning rahvusvaheliste pakkujate ebakindlust meie regiooni suhtes, on pakkumuste vähesus küllaltki ootuspärane. Loomulikult aga lootsime, et tuleb rohkem pakkumisi ning ollakse enam huvitatud selle märgilise objekti ehitamises kaasa lööma,” ütles Rail Baltic Estonia operatsioonide juht Marko Kivila.

Hankele registreerus üle paarikümne ettevõtte ning hankemenetluse käigus esitati ligi 450 küsimust. “Tegemist on äärmiselt nõudliku ja mastaapse objektiga, mille rajamist rahastatakse erinevatest EL fondidest, seega astusime hanke õnnestumiseks ja riskide maandamiseks nii hanke väljakuulutamise eel kui saadud küsimusi arvestades ka selle järel, mitmeid ennetavaid samme – rakendasime maksumuse indekseerimist vastavalt ehitushinnaindeksi muutusele, nihutasime projekti ajakava, lihtsustasime dokumente ning lükkasime potentsiaalsete pakkujate palvel korduvalt edasi hanke tähtaega,” kirjeldas Kivila.

Esitatud pakkumuse maksumuseks on 346 miljonit eurot, mis ületab hanke eel prognoositud kogumaksumust pea kahekordselt. “Hankekomisjon jätkab küll hankemenetlusega vastavalt hankeprotseduuri reeglitele, kuid arvestades maksumuse kahekordistumist, siis tegeleme sellega paralleelselt juba teiste stsenaariumite ehk uue hankemenetluse ette valmistamisega. Näiteks on võimalus jagada hange osadeks,“ selgitas RBE operatsioonide juht.

Rail Baltic Estonia kuulutas Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehituseks hanke “Rail Baltica Ülemiste jaamaalal reisiterminali, selle lähiala ja raudtee infrastruktuuri ehitustööd“ välja käesoleva aasta märtsi keskel. Lõplik pakkumuste esitamise aeg oli seatud 17. augustiks 2022.

Ülemiste ühistranspordi terminalihoone ja selle lähiala töömaa maht on ühtekokku ligemale 2,4 km². Koos terminaliga ehitatakse lisaks ka raudteeinfrastruktuur, vajalikud juurdepääsuteed ja tänavad, raudtee alt läbipääsu tagav linnaväljak, uued trammi- ja bussipeatused ning parkimisalad.

Rail Baltica ühisterminali hakkab teenindama nii Ülemiste jaamast alguse saavaid kui ka jaama läbivaid rongiliine rööpmelaiustel 1435 mm ja 1520 mm, samuti bussiliiklust (nii linna- kui maakonnaliine, võimalused ka kaugliinibusse), lennujaama ning Vanasadamat ühendavaid trammiliine. Terminal peaks valmima 2026. aastal, kogu projekti lõpptähtaeg on 2027. aasta esimene pool.

Rail Baltic Estonia kuulutas välja Ülemiste ühisterminali ehitushanke

Rail Baltic Estonia kuulutas nädala alguses välja Eesti läbi aegade mahukaima ehitushanke Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ja lähiala ehitamiseks.

Rahvusvahelise hankega otsitakse ehitajat Linda nime kandma hakkavale Ülemiste reisiterminalile, selle lähialale ning jaamaala raudtee infrastruktuurile.

„Rail Baltica alguspunkt saab reisijate jaoks olema Tallinnas Ülemiste ühisterminal, mille kauaoodatud ehitushanke oleme nüüdseks välja kuulutanud. Kahtlemata on Ülemiste terminali näol tegu Rail Baltica Eesti osa kõige olulisema objektiga ning loodame, et tihedas konkurentsis leiame nii terminalihoonele kui sellega seotud taristule parima võimaliku ehitaja,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Rail Baltic Estonia hankejuhi Margus Lantini sõnul on niivõrd mahuka hanke koostamine võtnud omajagu aega, kuid arvestades hanke füüsilist ja rahalist mahtu, on nõudmised pakkujatele pigem mõistlikud. „Ootame pakkujaid nii kodu-, kui välismaalt ning tulenevalt objekti iseloomust võib eeldada, et saame näha ka hoonete- ja taristuehitusele keskendunud ettevõtete ühispakkumisi,“ arvas Lantin.

Ülemiste terminalihoone ja selle lähiala töömaa maht on ühtekokku ligemale 2,4 km²

Ühest maa-alusest ja neljast maapealsest korrusest moodustuva terminalihoone netopinnaks on projekteerimislahenduse järgi ca 10000 m². Koos terminaliga ehitatakse lisaks ka vajalikud juurdepääsuteed ja tänavad, suur linnaväljak ning parklad.

nightnurse.ch
Rail Baltica ühisterminal hakkab teenindama nii Ülemiste jaamast alguse saavaid kui ka jaama läbivaid rongiliine rööpmelaiustel 1435 mm ja 1520 mm, samuti bussiliiklust (nii linna- kui maakonnaliine, võimalused ka kaugliinibusside peatumiseks). Uue terminalihoone juurde kuuluvad kolm perrooni, mis on ligipääsetavad nii terminalist, kui ka otse raudteealuselt linnaväljakult.

Hankeraamistikku kuulub lisaks terminalihoone ehitamisele ka seotud taristu ehitamine, sealhulgas täna toimiva 1520 mm rööpmelaiusega raudtee ümbertõstmine ja lõiguti uue ehitamine. Jaamaala raudtee ehitatakse etappide kaupa, mis tuleneb vajadusest tagada võimalikult lühikesed raudteeliikluse katkestused ning võimaldada ühtlasi ka uue 1520 mm raudtee liiklusjuhtimise süsteemi ehitus ja kasutuselevõtt. Projekti raames ehitatakse ümber Kantsi jalakäijate viadukt ning lisaks ehitatakse valmis Vesse jalakäijate tunnel.

Pakkumisi Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitushankele oodatakse juba mai lõpuks ning ehitusleping loodetakse tänaste plaanide kohaselt sõlmida sügisel. Terminalihoone, raudteetaristu ning ülejäänud seotud infrastruktuuri ehitustööde eeldatav maksumus on ca 178 miljonit eurot. Rail Baltica terminal peaks valmima 2026. aasta lõpus.

Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse autoriks ja projekteerijaks on Zaha Hadid Architects ning ESPLAN OÜ.

Ülemiste piirkonna raudteetaristu projekteerijateks on OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark.

Rail Baltica Ülemistel asuva reisiterminali nimeks saab Linda

Täna kuulutati välja tulevase Rail Baltica Ülemiste reisiterminali nimekonkursi võitjad, mis selgusid rahvahääletusel. Ühtlasi tõmmati joon alla Ülemiste terminalihoone projekteerimisele ning ees ootab ehituse hankimine.

„Üks väga suur ja oluline etapp Rail Baltica Ülemiste reisiterminali arendamisest on tänasega lõpu saanud. Tallinn ja tegelikult kogu Eesti saab endale uue terminalihoone näol põneva ja kaasaegse maamärgi,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Rail Baltica reisiterminali ehitamiseks korraldati 2019. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Zaha Hadid Architects ja ESPLAN OÜ ühistöö.

Grünbergi sõnul saab Ülemiste terminalist kesklinna ja piirkonda ennast ühendav lüli, mis täna veel puudu on. Koos terminalihoonega arendatakse välja ka uus ja avar linnaväljak, tänavad, kergliiklusteed, luuakse parem ühendus naabruses oleva Tallinna Lennujaamaga.

„Oleme projekteerimise käigus otsinud ja rääkinud läbi lahendusi väga erinevate osapooltega ning võtnud arvesse piirkonna tulevikuplaane. Kuigi esimeses ehitusetapis alustame kõigepealt töid Ülemiste piirkonna taristuga, siis ka hoone enda ehituseni jõuame juba lähiaastatel,“ kinnitas Grünberg.

„Rail Baltica terminali näol on kahtlemata tegu Tallinna ja Eesti uue värava loomisega. Selle uuenduslikkus, mugavus ja sidusus ülejäänud infrastruktuuriga on linna ja riigi konkurentsivõime ning kaasaegse näo küsimus. Linna transpordi seisukohalt on oluline ala läbiva trammiliini kaudu lennu-, raudtee-, bussi- ja merevärava sidumine. Linnaruumiliselt saab olema kindlasti tegu uue maamärgiga ja piirkonna ettevõtluse olulise kandetalaga,“ sõnas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

„Terminali projekteerimine on olnud väljakutse kõigile osapooltele. Tänu rahvusvahelisele koostööle ja tellija mõistvale suhtumisele on valmis saanud silmapaistev ehitusprojekt, kuhu on sisse pandud väga suur hulk töötunde, parimad teadmised ja soovid kõigilt koostööpartneritelt. Tegemist on ainulaadse rahvusvahelise reisiterminaliga, mis on oluliseks ühenduspunktiks nii rahvusvaheliselt kui ka kohalikul tasandil, luues Tallinnasse uue keskuse ja toetades piirkonna arengut,“ kirjeldas ESPLAN tegevjuht Kadi Metsmaa.

Lisaks sellele kuulutati täna välja ka reisiterminali nimekonkursi võitja ning tulevikus hakkab Ülemistel asuv terminal kandma Linda nime. Michael Davõdovski oli küll esimene, kuid polnud ainus, kes nimekonkursil terminali nimeks ’Linda’ pakkus, neid oli tervelt 47. Võidunimi kogus rahvahääletusel lõpuks 471 häält. Rahvahääletusel oli populaarsuselt teine nimi ’Ülemiste’, mis kogus hääletusel 449 häält ja mille pakkus esimesena välja Katrin Tomson. Kolmanda hääletustulemuse saavutas nimi ’Põhjavärava’, mille peale tuli ainukesena Uku Laasi ja mis sai 331 häält.

Üldse pakuti nimekonkursile 361 nimevarianti ja rahvahääletusel osales üle 2000 inimese. Rahvahääletusel osales 9 nimevarianti, mis valiti välja Tallinna linna nimekomisjoni poolt.

Ülemiste terminali näol luuakse mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi. Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale.

Rail Baltica reisiterminal hakkab teenindama nii Ülemiste jaamast alguse saavaid kui ka jaama läbivaid rongiliine rööpmelaiustel 1435 mm ja 1520 mm, samuti bussiliiklust (nii linna- kui maakonnaliine, võimalused ka kaugliinibusside peatumiseks). Uue terminalihoone juurde kuuluvad kolm perrooni, mis on ligipääsetavad nii terminalist, kui ka otse raudteealuselt linnaväljakult. Praegu on koostamisel ka ala detailplaneering.

Eelmisel aastal algas ka Rail Baltica arendamiseks vajaliku Ülemiste piirkonna raudteetaristu projekteerimine, kui sõlmiti leping ühispakkumise teinud ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Keskkonnauuringuid teostab OÜ Hendrikson & Ko.

Ülemiste terminali ja seotud taristu ehitushange kuulutatakse välja 2022. aasta alguses ning ehitusleping sõlmitakse tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta sügisel. Ehituse esimeses etapis toimuvad tööd olemasoleva raudtee ja trammitee ümberpaigutamisega.

Rail Baltica reisiterminali 360 kraadi vaated ja videoanimatsioon