All posts by : Kelly Koort

Täna asetati Linda nime kandma hakkavale Rail Baltica Ülemiste reisiterminalile pidulikult nurgakivi. Moodne rongide ja busside sõlmpunktiks olev terminal, mis on trammiga mugavalt ühendatud nii lennujaama, kesklinna kui sadamaga, valmib 2028. aastal.

Eelmise aasta sügisel alanud terminali ehitus jõudis nurgakivi asetamise etappi ja täna austasid ajakapsli tsementeerimist oma osalusega Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi (DG MOVE) peadirektor Magda Kopczynska, Eesti Vabariigi kliimaminister Kristen Michal, Rail Baltic Estonia juht Anvar Salomets, ühisettevõtte RB Rail juht Marko Kivila, Zaha Hadid Architects esindaja ja Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse üks autoritest Michele Salvi, Merko Ehitus Eesti juht Jaan Mäe jaKMG Infra juht Indrek Pappel.

„Kiirest ühendusest Euroopasse oleme unistanud juba Lennart Meri aegadest,“ märkis kliimaminister Kristen Michal. „Tänavune aasta on Rail Balticu ehituses märgiline – lisaks Ülemiste terminali nurgakivi asetamisele on alanud ka põhitrassi ehitus. Selle aasta lõpuks on kolmandikul, ligi 70 kilomeetril põhitrassist tööd käimas ja pea pool ehk 105 kilomeetrit on lepingutega kaetud,“ tõi ta esile arengut. „Kvaliteetse ühenduse rajamine toob palju tööd taristuvaldkonnas ning valmides annab Eesti inimestele ja majandusele väga vajaliku uue võimaluse.”

„Rail Baltica on Euroopa, Baltimaade ja Eesti projekt. Balti riigid peavad saama ühendatud Euroopa raudteevõrguga, seda nii tarneahelate kindluse, mugava reisimise, majandusarengu ja viimaks, kuid mitte vähemtähtsamana, meie ühise Euroopa julgeoleku tagamiseks. Euroopa Komisjon on olnud ja jääb Rail Baltica tugevaks toetajaks,“ lausus Euroopa Komisjoni liikuvuse peadirektoraadi peadirektor Magda Kopczynska täna Tallinnas.

Rail Baltic Estonia juhatuse esimees, Anvar Salomets, tõdes, et tänasesse hetke jõudmine pole tulnud kergelt: „Veel kõigest mõni aasta tagasi ei oleks suutnud uskuda, et saame siin ja praegu tähistada nii paljude raudteeühenduse toetajatega Ülemiste ühisterminalile nurgakivi asetamist, kuid Rail Baltica projekti teostamine Eestis on seni näidanud, et niipea, kui jõuame järjega ehitamiseni, on võimalik tegutseda tulemuslikult ja tõhusalt. Juba hiljemalt nelja aasta pärast tahaks kõiki kutsuda Rail Baltica Ülemiste terminali avamisele.“

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Jaan Mäe sõnas ehitajate Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra nimel: „On suur au ehitada sõna otseses mõttes vundamenti tulevikule. Rail Baltica toob Eestisse uue ajastu ning selle kätte jõudmisesse panustavad väga paljud ehitusinsenerid, oskustöölised ja partnerid. Ma tänan väga kõiki, kes on aidanud Ülemiste terminali esimesed ehitustööd tänase hetkeni. Terminali maa-aluse osa ehitusel jätkub tempokas töö, et kõik kulgeks ja valmiks plaanipäraselt.“

Ülemiste ühisterminali arhitektuurse ideelahenduse on loonud rahvusvahelise haardega Zaha Hadid Architects koostöös Eesti projekteerimisettevõttega Esplan. Praegu on käimas reisiterminali ehituse esimene etapp, mille lepingu mahuks on 45 miljonit eurot ja kus ehitajateks Merko Ehitus Eesti AS ja KMG Infra OÜ. Esimeses etapis rajatakse raudtee maa-alused kandekonstruktsioonid, tehnoruumid ning jalakäijate ja kergliiklejate tunnelid.

Järgmiste etappidena ehitatakse välja hoonega piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse ning ka terminalihoone ise. Lisaks on Rail Baltica puhul ehituses juba nii põhitrass kui paljud teised objektid, näiteks viaduktid ja ökoduktid.

Märgilise teetähiseni jõudmise puhul toimub homme Tallinnas Ülemistel ka esimene Rail Baltica poolt kureeritav mobiilsuskonverents, kus eksperdid Eestis ja Euroopast arutlevad selle üle, kui lähedal on liiga kaugel, kui kiire on liiga aeglane ning millest võib Eestis unistada ja mida tasub realiseerida.

Rail Baltic Estonia OÜ ning Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet sõlmisid ühishankes ehituslepingu Leonhard Weiss OÜ-ga Ülemiste raudteejaama nn Tunnel nr 5 ehitamiseks.

Tunnel võimaldab tulevikus jalakäijatel ja jalgratturitel liikuda Ülemiste teelt raudtee alt läbi Ülemiste keskuse ette.

„Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arendamine on tunduvalt mastaapsem linnaruumi ja liikuvuse parandamise projekt, kui ainult raudteetaristu ja vaksalihoone ehitamine. Jalakäijatele ja kergliiklusele mõeldud raudteealune tunnel saab tulevikus olema osa linna jalgrattateede võrgustikust ning liidab juba mõne aasta pärast tunduvalt efektiivsemalt kahte linnaosa,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets. 

Uus, 32 meetri pikkune ja 15 meetri laiune tunnel hakkab paiknema ligikaudu 130 meetrit lääne pool täna olemasolevast Ülemiste peatuse tunnelist ja selle vahetusse lähedusse rajatavast Ülemiste reisiterminali koosseisu kuuluvast uuest tunnelist. Tunnel nr 5 ehitus peaks algama juba käesoleva aasta juunis ning rajatis saab valmis 2027. aasta märtsis.

Ehitustööd on tehnoloogiliselt väga keerukad, kuna töid tuleb teostada toimiva raudtee tingimustes ning kogu raudtee liikluse sulgemist ei ole ehituse ajal ette nähtud. Lisaks on ehituslepingu tööde teostamise vahetähtajad ja lõpptähtaeg kokku sobitatud juba tänaste Rail Baltic Estonia OÜ poolt teostatavate 1520mm infrastruktuuri ehitustööde ja Ülemiste reisiterminali raudteerajatiste ehituslepingutega.

Ehituslepingu maksumuseks on 3,6 miljonit eurot (+km), millest 400 000 eurot finantseeritakse Euroopa Liidu vahenditest ning ülejäänu Tallinna linna eelarvest.

Viljo Niit juhib vanemprojektijuhina Rail Baltic Estonias üht kõige keerukamat ja vastutusrikkamat töölõiku, milleks on RB Ülemiste ühisterminali ehitus. Möödunud aastal alguse saanud ehitustööd Rail Baltica kõige olulisema liiklussõlme kallal kestavad selle kümnendi lõpuni, mil meie pealinna hakkab maamärgina ehtima maailmakuulsa arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects ja eestlaste ESPLAN OÜ ühislooming. Kuigi arhitektide nimed jäävad selle ehitise ajalugu markeerima igaveseks, juhatab selle vaimutöö materialiseerumist ehitusplatsil Viljo. Täna veel valdavalt maaga samas tasapinnas toimuvat ehitustegevust vaadates on keeruline ette kujutada, et vaid mõne aasta pärast kerkib selle sama koha peal uhke ja unikaalse välimusega uus terminalihoone. 
Viljo liitus Rail Baltica projektiga 2021. aasta keskpaigas, kuid enne seda töötas ta aastaid erinevatel ametipositsioonidel Eesti ühes suurimas ehitusettevõttes Nordecon AS, olles nii töödejuhi, objektijuhi kui projektijuhi rollis ning panustas mitmete märkimisväärsete ehitiste valmimisse. Üheks tuntumaks objektiks on kahtlemata paljudele tuntud Eesti Meremuuseumi Vesilennukite angaarid ehk lennusadam, mille rekonstrueerimisel Viljo kaasa lõi. Lennusadam pälvis 2012 ka Aasta Betoonehitise tiitli. Auhinnatud projekte, mille juures Viljo on tegev olnud, on teisigi. Aasta betoonehitiseks kuulutati 2019. aastal ka näiteks Tallinnas asuv Sisekaitseakadeemia hoone. Narvas asuv Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli ühine õppe- ja majutushoone korjas hulgaliselt erinevaid ehitus- ja arhitektuuriauhindu 2021. aastal.

Ehitus võib tuua üllatusi

Lisaks oli Viljo kaasatud Rocca al Mare kaubanduskeskuse laienduse neljanda etapi ja Stroomi Kaubanduskeskuse ehitustöödesse. Kuid ehitada on tulnud ka kortermaju, näiteks  Tivoli projektis, millega rajati 122 uut korterit Kadrioru piirkonda. Viljo mainib, et selle käigus juhtus nii mõndagi põnevat, mida toona ka meedia kajastas. Nimelt just Tivoli kortermajade rajamisel tuli vundamendi süvendi kaevamise käigus päevavalgele kahe muinaslaeva vrakid, mis said nimedeks Peeter ja Viljo. Neist esimene pärineb 13. sajandist ja on nüüdseks Eesti Meremuuseumi Paksu Margareeta ekspositsiooni üks tõmbenumbreid. „Viljo“ vrakk, mille dateering ulatub aastasse 1487, paigutati Naissaare lähedal Tallinna madalale, juhuks kui tulevased põlved soovivad sellele täiendavaid uuringuid teostada.

Rail Baltica projektis on Viljo ülesandeks korraldada Ülemiste reisiterminali hoone ehitustöid alates projekteerimisest kuni tööde valmimiseni.

Viljo tunnistab, et kogeb iga suure projekti alguses teatavat sisemist aukartust. „Mõtlen ikka, et kas ma olen võimeline seda projekti läbi viima, aga elu on õpetanud, et hirmul ei tohi ennast mõjutada lasta. Projektiga seotud olulised tegevused tuleb ära kaardistada ning neile ajaline tähtaeg määrata, seejärel otsast alustada. Kui kõik tegevused saavad vastavalt plaanile teostatud, siis ongi lõpptulemuseks valminud projekt,“ selgitab Viljo.

Ülemiste väljakutsed

Ülemiste projekti puhul on suurimaks väljakutseks ehitustööde korraldamine äärmiselt kitsastes tingimustes, kus on oluline säilitada linna igapäevane toimimine. Viljo toob näiteks , et Ülemiste reisiterminali ehitamiseks ei saa sulgeda olemasolevat rongiliiklust, veelgi enam, kogu ehitusperioodi vältel peab avatuks jääma ka Ülemiste raudteejaama ooteplatvorm, et reisijad saaksid jätkuvalt rongile minna ja rongist väljuda. Samal ajal tuleb planeeritud hoone ehitamist korraldada raudtee alla, raudtee kõrvale ja raudtee kohale. Asjaolusid ei tee lihtsamaks ka raudtee kõrval paiknev väga tiheda liiklusega Suur-Sõjamäe tänav ning pisut eemal paiknev Peterburi tee.

Kogu keerukusest hoolimata ütleb Viljo, et suured väljakutsed ja nende ületamine talle meeldivad. „Tunnen hinges siirast rõõmu, kui planeeritud tegevused hakkavad paljude osapoolte koostöös ilmet võtma,“ lausub ta. Viimase aja märkimisväärse hetkena toob Viljo välja Ülemiste reisiterminali raudteerajatiste esimeste vundamentide betoneerimisega alustamist kõigest mõni nädal tagasi. „See andis täiendavat kindlust, et oleme nii Ülemiste reisiterminali osas kui kogu Rail Baltica projektiga õigel teel.“

Unistus – otse kodust rongiga Euroopasse

Küsimusele, kas ta ise ootab Rail Baltica valmimist, on vastus lihtne. „Ootame koos elukaaslasega Rail Baltica valmimist väga. Elame Tallinnast väljas tänase raudtee lähedal ning oleme sageli mõelnud, et kui hea oleks kodu uksest lihtsalt kohver käes väljuda, jalutada raudteejaama, sõita Elroni rongiga Ülemistele ning sealt edasi avaneks Rail Baltical reisimise võimalus kogu Euroopasse,“ jutustab Viljo ja nendib, et kõige esimese reisi teeks ta nädalavahetuseks lõunanaabrite juurde Riiga.

Päevi, mil Viljo Ülemiste terminali ehitusplatsil ei viibi, veedab ta väikelaste isana oma pere ringis ja võimalusel nokitseb kodus tarvilike ehitustöödega. Sedavõrd mastaapse projekti puhul on kodune toetus ja kaasaelamine ääretult olulised ning sellega on Viljol vedanud. „Mu pere ja lähedased elavad minu tegevusele igati kaasa, on uhked, et saan tegeleda niivõrd suure ja silmapaistva projekti kallal ning on mu edenemistega igapäevaselt kursis. Sellest annab tunnistust kasvõi see, et vanem laps teab juba maast madalast, et issi ehitab raudteed.“

Artikkel avaldati esmakordselt jaanuaris 2024 Rail Baltica erilehes Järgmine Peatus.

Loe lähemalt, kuidas muutub terminali valmimisega kogu Ülemiste piirkond!

Oktoobris algasid suuremahulised tööd Rail Baltica sõlmpunkti, Ülemiste reisiterminali ehitamisel. Terminal valmib 2028. aastaks ning hakkab lisaks tulevasele rahvusvahelisele raudteeühendusele teenindama ka olemasolevaid rongi-, bussi- ning trammiliine.

„Ülemiste terminali esimese etapi ehitamisel on kopp maasse löödud ning üks pikk teekond Tallinna Suur-Sõjamäe ja Peterburi maantee vahelise tühermaa muutmisel pealinna ja kogu Eesti uueks rahvusvaheliseks väravaks on edukalt alanud,“ lausub Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Salomets lausub, et kuigi olemasoleva raudtee demonteerimistööd võtsid oodatust pisut kauem aega, on nüüdseks Ülemiste alal piisavalt ruumi, mis võimaldab alustada Ülemiste terminali raudteerajatiste ning aluskonstruktsioonide ehitamisega. Terminali rajamiseks on vajalik ümber ehitada kogu Ülemiste raudteeinfrastruktuur ning eemaldada ligi 16 km pikkuselt senist rööbasteed, et teha ruumi Rail Baltica 1435 mm rööpmelaiusega raudteele.

Paraneb ligipääs Ülemiste piirkonnale

Alanud Ülemiste reisiterminali ehitamise esimeses etapis tegeletakse peamiselt raudtee maa-aluste kandekonstruktsioonide ehitustöödega. Selle raames rajatakse maa-aluse korruse tehnoruumid ja muud raudtee toimimiseks vajalikud alad. Lisaks ehitatakse kolm tunnelit, mis loovad võimaluse jalakäijatel ja kergliiklejatel tulevikus märksa hõlpsamini ja turvalisemalt raudtee alt läbi pääseda.

Tunnelid parandavad võrreldes tänasega piirkonnale ligipääsetavust tuntavalt ning seovad ümberkaudse linnaruumi Ülemistega. Senine raudtee barjäär ja sellega tekkinud eraldatus kahe linnaosa vahel kaob. „Me ei ehita ainult terminalihoonet, vaid kujundame kaasaegseks kogu piirkonna linnaruumi. Mõlemal pool raudteed tulevad uued läbipääsud, terminalihoone ühendab linna palju rohkem, kui see seni piirkonnas on olnud,“ selgitab Rail Baltic Estonia juht.

Tegemist on Eesti mõistes megaprojektiga

Ehitust teostavad AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on pea 50  miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis. Ehituse projektijuht, KMG Infra juhatuse liige Janno Oja ütleb, et Eesti mõistes on tegemist tõelise megaprojektiga.

„Kogu terminaliala on pea 800 meetrit pikk, piltlikult öeldes on tegemist horisontaalis pilvelõhkujaga. Näiteks praeguses etapis on tippajal meil korraga objektil üle 100 inimese,“ lausub Janno Oja. Ta lisab, et keerukaks teevad tööde läbiviimise tehniliselt nõudlikud lahendused ja kõrged kvaliteedinõuded. Samuti eeldab väga põhjalikku ettevalmistust logistika – praktiliselt linna südamesse on vaja tõrgeteta kohale toimetada nii ehitusmasinad kui vedada materjalid.

Ehitusel on tänaseks alustatud pinnase- ja paekihi töödega, järgmisel aastal jõuab ehitus n-ö maapealsesse etappi, mil tööde edenemist on märgata juba ka alal liikuvate tornkraanade ja ehitusdetailide paigaldamise näol.

Järgmiste ehitustöödena jõuavad Ülemiste terminali puhul ehitushankesse terminaliga piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse. Järgmisel aastal on Rail Baltic Estonial plaanis välja kuulutada ka terminalihoone ehitushange.

Linda terminal valmib 2028. aastaks

Ülemiste terminal valmib 2028. aastaks ning kuniks Rail Baltica valmimiseni 2030. aastal hakkab see teenindama tänaseid rongiliine ja bussiühendusi. „Kogu hoone sisustust ja funktsionaalsust kohe välja ei ehitata, kuna reisijate ja taristu kasutajate hulk enne Rail Baltica valmimist väga suur ei ole,“ lausub Salomets, kuid lisab, et terminali avamine siiski Rail Baltica valmimise taha ootama ei jää. „Ehitist saab kasutada olemasoleva raudtee-, trammi- ja bussiühenduste teenindamiseks.“

Ülemiste terminal saab olema Baltimaid Lääne- ja Lõuna-Euroopaga ühendava kiire raudteeühenduse alguspunkt, aga ka Tallinna ühistranspordisõlm ja tõmbekeskus. Ülemiste terminalis integreeritakse erinevad transpordiliigid, avalik ruum ja äripinnad.

Tulevase Ülemiste terminali arhitektuurikonkursi võitis Zaha Hadid Architects ja Esplani ühine pakkumine. Arhitektuuriline fookus on suunatud sujuvate liikumisvoogude ühendamisele ning avatud ja dünaamilisele keskkonnale. Avaliku konkursi käigus sai Ülemiste terminali nimeks „Linda“.

Ülemiste asum on raudteega tihedalt seotud juba 1870. aastast, selle juurde hiljem rajatud metallitööstustehas andis tõuke kogu piirkonna edasisse arendusse. Praeguseks on tootmiskesksest asumist saanud moodne ja rahvusvahelise atmosfääriga tehnoloogia- ja ärilinnak, millel on potentsiaali olla tuleviku linnasüda.

Oktoobris algasid suuremahulised tööd Rail Baltica ühe olulisima objekti, Ülemiste reisiterminali ehitusel.

Kuigi Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets nendib, et olemasoleva , 1520mm raudtee demonteerimistööd võtsid oodatust pisut kauem aega, on nüüdseks planeeritud töömaal piisavalt ruumi, mis võimaldab alustada Ülemiste terminali raudteerajatiste ning aluskonstruktsioonide ehitamisega.

„Ülemiste terminali esimese etapi ehitamisel on kopp maasse löödud ning üks pikk teekond Suur-Sõjamäe ja Peterburi maantee vahelise tühermaa muutmisel Tallinna ja kogu Eesti uueks rahvusvaheliseks väravaks on alanud,“ lausus Salomets.

Ülemiste reisiterminali esimeses etapis tegeletakse raudtee maa-aluste kandekonstruktsioonide ehitustöödega, mille raames rajatakse maa-aluse korruse tehnoruumid ja muud raudtee tehnoloogilised ruumid. Lisaks kolm tunnelit, mis loovad võimaluse jalakäijatel ja kergliiklejatel tulevikus märksa hõlpsamini ja turvalisemalt raudtee alt läbi pääseda. See parandab võrreldes tänasega piirkonna sidusust tuntavalt. Esimese etapi ehitustööde osas sõlmiti leping selle aasta aprillis ning lepingu maht on 45 miljonit eurot.

Järgmiste etappidena jõuavad Ülemiste terminali puhul ehitushankesse terminaliga piirnevad avalikud alad, teed, tänavad, parklad ning samuti trammitee, mille lahendusi praegu projekteeritakse. Järgmisel aastal on Rail Baltic Estonial plaanis välja kuulutada ka terminalihoone ehitushange.

Salomets leiab, et üha suurenevad ehitusmahud Rail Baltica arendamisel aitavad taristuehitusega tegelevatel ettevõtetel nina vee peal hoida ka ajal, kui maantee-ehituses eelarved on vähenenud. „Kui võrdleme näiteks 2020. aastat tänavuse aastaga, siis võib selgelt märgata, et oleme nii hangete avaldamise kui ehitamise tempot kordades tõstnud, see on ühtaegu tunnustus nii meie meeskonnale kui ka hästi tegutsevatele töövõtjatele,“ lausus Salomets.

Hetkel on aktiivses ehituses enam kui 10 raudtee põhitrassi ristumist ning viie ristumise puhul käivad eeltööd ehitusega alustamiseks. Lisaks on kuue rajatise osas hankemenetlused läbi viidud ning ees ootab lepingute sõlmimine. Mainitud rajatiste ehitamise rahaline kogumaht on enam kui 80 miljonit eurot, millele lisanduvad veel 3 rajatist,  mille osas loodab Rail Baltic Estonia lepinguni jõuda käesoleval aastal.

• Fotosid ehituse alustamisest RB Ülemiste töömaal, võite leida siit: https://photos.app.goo.gl/wM7EJFtKaUE54S9q7

Eelmise aasta novembris algatatud Rail Baltica ühisterminali esimese etapi ehitushankes kuulutati võitjaks ühispakkumuse esitanud AS Merko Ehitus Eesti ja KMG Infra OÜ. Lepingu maksumuseks on 44,8 miljonit eurot, mis on senini rahaliselt kõige mahukam Rail Baltica leping Eestis.

„Rail Baltica raudtee arendamine ja sellega seotud objektide ehitamine hoogustub sel aastal märgatavalt. Mul on hea meel, et oleme ka niivõrd keeruka ja olulise transpordikeskuse osas, nagu seda on Ülemiste ühisterminal, jõudnud juba teise ehituslepingu sõlmimiseni, mille tulemusel valmib uue terminalihoone maa-alune osa,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.

Salometsa sõnul algavad Ülemiste piirkonnas esimesed lepingujärgsed ehitustööd juba lähikuudel, kuid nende mõju täna toimivale rongiliiklusele saab olema minimaalne. Töid teostatakse etapiliselt ning viimase etapi valmimine on planeeritud 2026. aasta lõppu.

Eelmisel nädalal sõlmiti GRK Eesti AS ja GRK Suomi OY-ga ehitusleping (27,2 miljonit eurot) raudteetaristu ümberehitamiseks. Lisaks on alanud ka Ülemiste ühisterminali põhjapoolsete välialade projekteerimistööd. „Järgmise sammuna tahame veel sel aastal kuulutada välja hanke terminali ümbritsevate alade ehitamiseks ning 2024. aastal terminalihoone ehitamiseks,“ selgitas Salomets.

„Koos heade partneritega KMG Infrast on meil hea meel rajada vundament Eesti olulisimale ja loomult unikaalsele ühistranspordi sõlmpunktile, kus kohtuvad rongi-, õhu-, maismaa- ning lühikese trammisõidu kaugusel ka merereisijad. Ülemiste terminal hakkab tulevikus olema stardi-, lõpp- ja vahejaamaks paljudele eestimaalastele ja meie külalistele,“ sõnas Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Ivo Volkov.

Täna sõlmitud leping Merko Ehitus Eesti ja KMG Infraga hõlmab Ülemiste ühisterminali raudteealuste kandekonstruktsioonide ehitustöid, mille tulemusel ehitatakse valmis tulevase, Linda nime kandma hakkava, terminali maa-aluse korruse betoonosa ja muud raudteerajatisteks vajalikud maa-alused kommunikatsioonid. Uute konstruktsioonide ehitamine toimub pärast olemasoleva raudtee lammutamist ning peab valmima enne uute raudteede ehitust, nõudes infrastruktuuri töövõtjalt ning terminali konstruktsioonide töövõtjalt ka tihedat koostööd.

Ehitushanke eelduslikuks maksumuseks oli 66,5 miljonit eurot. Parima pakkumuse teinud ühispakkujatega sõlmitud lepingu mahuks on 44,8 miljonit eurot (+KM), mida 85% ulatuses rahastab Euroopa ühendamise rahastu (CEF).

Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekteerimistööd teostasid OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse autoriks ja projekteerijaks on Zaha Hadid Architects ning ESPLAN OÜ.

FOTOD LEIAB SIIT