Rail Baltic Estonia kuulutas välja Ülemiste ühisterminali ehitushanke

Rail Baltic Estonia kuulutas nädala alguses välja Eesti läbi aegade mahukaima ehitushanke Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ja lähiala ehitamiseks.

Rahvusvahelise hankega otsitakse ehitajat Linda nime kandma hakkavale Ülemiste reisiterminalile, selle lähialale ning jaamaala raudtee infrastruktuurile.

„Rail Baltica alguspunkt saab reisijate jaoks olema Tallinnas Ülemiste ühisterminal, mille kauaoodatud ehitushanke oleme nüüdseks välja kuulutanud. Kahtlemata on Ülemiste terminali näol tegu Rail Baltica Eesti osa kõige olulisema objektiga ning loodame, et tihedas konkurentsis leiame nii terminalihoonele kui sellega seotud taristule parima võimaliku ehitaja,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Rail Baltic Estonia hankejuhi Margus Lantini sõnul on niivõrd mahuka hanke koostamine võtnud omajagu aega, kuid arvestades hanke füüsilist ja rahalist mahtu, on nõudmised pakkujatele pigem mõistlikud. „Ootame pakkujaid nii kodu-, kui välismaalt ning tulenevalt objekti iseloomust võib eeldada, et saame näha ka hoonete- ja taristuehitusele keskendunud ettevõtete ühispakkumisi,“ arvas Lantin.

Ülemiste terminalihoone ja selle lähiala töömaa maht on ühtekokku ligemale 2,4 km²

Ühest maa-alusest ja neljast maapealsest korrusest moodustuva terminalihoone netopinnaks on projekteerimislahenduse järgi ca 10000 m². Koos terminaliga ehitatakse lisaks ka vajalikud juurdepääsuteed ja tänavad, suur linnaväljak ning parklad.

nightnurse.ch
Rail Baltica ühisterminal hakkab teenindama nii Ülemiste jaamast alguse saavaid kui ka jaama läbivaid rongiliine rööpmelaiustel 1435 mm ja 1520 mm, samuti bussiliiklust (nii linna- kui maakonnaliine, võimalused ka kaugliinibusside peatumiseks). Uue terminalihoone juurde kuuluvad kolm perrooni, mis on ligipääsetavad nii terminalist, kui ka otse raudteealuselt linnaväljakult.

Hankeraamistikku kuulub lisaks terminalihoone ehitamisele ka seotud taristu ehitamine, sealhulgas täna toimiva 1520 mm rööpmelaiusega raudtee ümbertõstmine ja lõiguti uue ehitamine. Jaamaala raudtee ehitatakse etappide kaupa, mis tuleneb vajadusest tagada võimalikult lühikesed raudteeliikluse katkestused ning võimaldada ühtlasi ka uue 1520 mm raudtee liiklusjuhtimise süsteemi ehitus ja kasutuselevõtt. Projekti raames ehitatakse ümber Kantsi jalakäijate viadukt ning lisaks ehitatakse valmis Vesse jalakäijate tunnel.

Pakkumisi Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehitushankele oodatakse juba mai lõpuks ning ehitusleping loodetakse tänaste plaanide kohaselt sõlmida sügisel. Terminalihoone, raudteetaristu ning ülejäänud seotud infrastruktuuri ehitustööde eeldatav maksumus on ca 178 miljonit eurot. Rail Baltica terminal peaks valmima 2026. aasta lõpus.

Ülemiste terminali arhitektuurse lahenduse autoriks ja projekteerijaks on Zaha Hadid Architects ning ESPLAN OÜ.

Ülemiste piirkonna raudteetaristu projekteerijateks on OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark.

Rail Baltica Ülemistel asuva reisiterminali nimeks saab Linda

Täna kuulutati välja tulevase Rail Baltica Ülemiste reisiterminali nimekonkursi võitjad, mis selgusid rahvahääletusel. Ühtlasi tõmmati joon alla Ülemiste terminalihoone projekteerimisele ning ees ootab ehituse hankimine.

„Üks väga suur ja oluline etapp Rail Baltica Ülemiste reisiterminali arendamisest on tänasega lõpu saanud. Tallinn ja tegelikult kogu Eesti saab endale uue terminalihoone näol põneva ja kaasaegse maamärgi,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Rail Baltica reisiterminali ehitamiseks korraldati 2019. aastal rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Zaha Hadid Architects ja ESPLAN OÜ ühistöö.

Grünbergi sõnul saab Ülemiste terminalist kesklinna ja piirkonda ennast ühendav lüli, mis täna veel puudu on. Koos terminalihoonega arendatakse välja ka uus ja avar linnaväljak, tänavad, kergliiklusteed, luuakse parem ühendus naabruses oleva Tallinna Lennujaamaga.

„Oleme projekteerimise käigus otsinud ja rääkinud läbi lahendusi väga erinevate osapooltega ning võtnud arvesse piirkonna tulevikuplaane. Kuigi esimeses ehitusetapis alustame kõigepealt töid Ülemiste piirkonna taristuga, siis ka hoone enda ehituseni jõuame juba lähiaastatel,“ kinnitas Grünberg.

„Rail Baltica terminali näol on kahtlemata tegu Tallinna ja Eesti uue värava loomisega. Selle uuenduslikkus, mugavus ja sidusus ülejäänud infrastruktuuriga on linna ja riigi konkurentsivõime ning kaasaegse näo küsimus. Linna transpordi seisukohalt on oluline ala läbiva trammiliini kaudu lennu-, raudtee-, bussi- ja merevärava sidumine. Linnaruumiliselt saab olema kindlasti tegu uue maamärgiga ja piirkonna ettevõtluse olulise kandetalaga,“ sõnas Tallinna abilinnapea Andrei Novikov.

„Terminali projekteerimine on olnud väljakutse kõigile osapooltele. Tänu rahvusvahelisele koostööle ja tellija mõistvale suhtumisele on valmis saanud silmapaistev ehitusprojekt, kuhu on sisse pandud väga suur hulk töötunde, parimad teadmised ja soovid kõigilt koostööpartneritelt. Tegemist on ainulaadse rahvusvahelise reisiterminaliga, mis on oluliseks ühenduspunktiks nii rahvusvaheliselt kui ka kohalikul tasandil, luues Tallinnasse uue keskuse ja toetades piirkonna arengut,“ kirjeldas ESPLAN tegevjuht Kadi Metsmaa.

Lisaks sellele kuulutati täna välja ka reisiterminali nimekonkursi võitja ning tulevikus hakkab Ülemistel asuv terminal kandma Linda nime. Michael Davõdovski oli küll esimene, kuid polnud ainus, kes nimekonkursil terminali nimeks ’Linda’ pakkus, neid oli tervelt 47. Võidunimi kogus rahvahääletusel lõpuks 471 häält. Rahvahääletusel oli populaarsuselt teine nimi ’Ülemiste’, mis kogus hääletusel 449 häält ja mille pakkus esimesena välja Katrin Tomson. Kolmanda hääletustulemuse saavutas nimi ’Põhjavärava’, mille peale tuli ainukesena Uku Laasi ja mis sai 331 häält.

Üldse pakuti nimekonkursile 361 nimevarianti ja rahvahääletusel osales üle 2000 inimese. Rahvahääletusel osales 9 nimevarianti, mis valiti välja Tallinna linna nimekomisjoni poolt.

Ülemiste terminali näol luuakse mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi. Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale.

Rail Baltica reisiterminal hakkab teenindama nii Ülemiste jaamast alguse saavaid kui ka jaama läbivaid rongiliine rööpmelaiustel 1435 mm ja 1520 mm, samuti bussiliiklust (nii linna- kui maakonnaliine, võimalused ka kaugliinibusside peatumiseks). Uue terminalihoone juurde kuuluvad kolm perrooni, mis on ligipääsetavad nii terminalist, kui ka otse raudteealuselt linnaväljakult. Praegu on koostamisel ka ala detailplaneering.

Eelmisel aastal algas ka Rail Baltica arendamiseks vajaliku Ülemiste piirkonna raudteetaristu projekteerimine, kui sõlmiti leping ühispakkumise teinud ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Keskkonnauuringuid teostab OÜ Hendrikson & Ko.

Ülemiste terminali ja seotud taristu ehitushange kuulutatakse välja 2022. aasta alguses ning ehitusleping sõlmitakse tänaste plaanide kohaselt 2022. aasta sügisel. Ehituse esimeses etapis toimuvad tööd olemasoleva raudtee ja trammitee ümberpaigutamisega.

Rail Baltica reisiterminali 360 kraadi vaated ja videoanimatsioon

Rail Baltica Ülemiste ühisterminali ehituseks läheb järgmisel aastal

Aasta tagasi Rail Baltica Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi võitnud töö ’Light stream’ põhjal on värskelt valminud terminalihoone eelprojekt. Zaha Hadid Architects ja Esplani ühistööna valminud projektile kuulutatakse 2021. aastal välja ehitushange.
Projekti taga on ülimalt põhjalik töö

„Rail Baltica Ülemiste ühisterminali eelprojekti kallal on käinud juba aasta jagu väga põhjalik töö, mille käigus oleme jõudnud lahenduseni, kus on arvesse võetud erinevate osapoolte soove, võimalusi ja piirkonna tulevikuplaane. See pole kaugeltki ainult Rail Baltica projekt, tegu on ühistranspordi sõlmega, mis läheb tulevikus korda igale linnaelanikule ja külalisele. Sellest, täna veel kohati laokil linnaosast saab üks olulisemaid tuiksooni, mis ühtlasi liidab lennujaama ja kogu Ülemiste piirkonna kesklinnaga. Kopa tahame maasse lüüa juba järgmisel aastal,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Terminali ja  seda ümbritseva ala ehitushange on plaanis läbi viia 2021. aasta juunis ning kogu terminal koos lähialaga peavad olema valmis 2025.

aasta lõpuks. Ehitamise ajal peavad toimima trammiühendus, olemasolev raudteeliiklus ja auto- ning bussitranspordi liiklus Suur- Sõjamäe tänaval ja T1 ümbruses. 1520mm rööpmelaiusega raudtee, mille ümberehitamise hange viiakse eelduslikult läbi 2021. aasta lõpus, peab uues asukohas tööle hakkama 2023. aasta teises pooles.

Grünbergi sõnul korraldatakse järgmisel aastal uuele reisiterminalile tõenäoliselt ka nimekonkurss.

„Kui meil on läheduses Lennart Meri nimeline Tallinna Lennujaam, siis ei saa ka meie rahvusvaheline terminal väärika nimeta jääda,“ selgitas Grünberg. „Loodame, et parima nime leidmisel osalevad võimalikud paljud eestimaalased.“

 „Me oleme väga rahul Eesti jaoks strateegiliselt olulise projekti edenemisega. Sellest saab innovaatiline, tulevikku vaatav transpordisõlm, mis pakub parimat võimalikku reisijakogemust. Uus terminal ja selle ümber kavandatud avalik ruum toob uut elu ka ümbritsevasse piirkonda,“ rääkis Zaha Hadid Architects juhatuse liige Gianluca Racana.

Ligipääsetavus on märksõna

Esplan OÜ tegevjuht Kadi Metsmaa: „Terminali kujundamisel on esikohale seatud inimene ja talle loodav kvaliteetne ruum, seda nii hoones kui ka ümbritseval alal. Ligipääsetavus on märksõna, mis kogu projekti iseloomustab. Ülemiste ühisterminali projekt seob erinevad transpordilahendused unikaalsel viisil ja sealjuures juhindub eelkõige jalakäijate ja kergliiklejate esikohale tõstmisest. Ühistransport, mis on oma olemuselt keskkonnasõbralik, saab toetatud ka energiatõhusa ja ressursse säästlikult kasutava terminalihoonega. 

Rail Baltica ühisterminal hakkab teenindama nii Ülemiste jaamast alguse saavaid kui ka jaama läbivaid rongiliine rööpmelaiustel 1435 mm ja 1520 mm, samuti bussiliiklust (nii linna- kui maakonnaliine, võimalused ka kaugliinibusside peatumiseks). Lisaks säilib ühisterminalis praegu olemasoleva (1520 mm raudtee). Uue terminalihoone juurde kuuluvad kolm perrooni, mis on ligipääsetavad nii terminalist, kui ka otse raudteealuselt linnaväljakult.

Eelprojektiga on leitud lahendus ka terminalihoone lähiümbrusele ja avalikule ruumile, mille tulemusena hakkab Peterburi tee ja Suur-Sõjamäe tee vahel olema maa-alune väljak, pakkudes uue ühenduse jalakäijatele ja kergliiklusele. Ala detailplaneering on koostamisel ning on praegu ettepanekute esitamiseks ka juba avalikul väljapanekul.

Käesoleva aasta aprillis algas ka Rail Baltica arendamiseks vajaliku Ülemiste piirkonna raudteetaristu projekteerimine, kui sõlmiti leping ühispakkumise teinud ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Keskkonnauuringuid teostab OÜ Hendrikson & Ko. Ülemiste raudteetaristu rekonstrueerimise projekt peaks valmima 2021. aasta teises pooles.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.

Rail Baltic Estonia sõlmis lepingu Ülemiste raudteetaristu projekteerimiseks

Algab Rail Baltica arendamiseks vajaliku Ülemiste piirkonna raudteetaristu projekteerimine. Projekteerimisleping sõlmiti ühispakkumise teinud ettevõtetega OÜ Reaalprojekt ja OÜ AllSpark. Projekteerimisega seotud vajalikud keskkonnauuringud teostab OÜ Hendrikson & Ko.

„Ülemiste piirkonnas käib paralleelselt kaks Rail Baltica arendamisega seotud olulist projekteerimistegevust – RB Ülemiste ühisterminali projekteerimine ja nüüdsest ka Ülemiste raudteeinfrastruktuuri projekteerimine, mille alusel läheb tänane raudteetaristu ümberehitamisele,“ lausus Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Tõnu Grünberg.

Grünbergi sõnul on OÜ-ga Reaalprojekt sõlmitud lepingu eesmärgiks saada parim lahendus Ülemiste raudtee rekonstrueerimiseks, mis võimaldaks muuhulgas teha Rail Baltica 1435 mm raudtee ja Eesti Raudtee 1520 mm raudtee raamesse kuuluvate ehitiste kohta investeerimisotsused ning need ka tulevikus ellu viia. 

OÜ Reaalprojekt projekteerimisjuht Guido Laagus: „Tegemist on Eesti mõistes ainulaadse ning huvitava väljakutsega, mille teostamiseks kaasame raudteespetsialiste nii Eestist kui välismaalt. Ülemiste ühisterminal ja raudteetaristu on Rail Balticu alguspunkt, mida võiks ajaloo kontekstis võrrelda üle sajandi tagasi rajatud Balti jaamaga.”

AllSpark OÜ tegevjuhi Erki Kimberi sõnul on projekti põnevaimad osad just raudtee liiklusjuhtimissüsteem ja taristu tehnoloogilised lahendused, mille kaasajastamine on Eestis järk-järgult hoogu kogumas.

„Antud juhul on ülimalt hea meel, et ka Eesti kapitalil põhinevatel ettevõtetel on võimalus sedavõrd olulistes ja väljakutseterohketes projektides kaasa lüüa ning väärtust luua, mis omakorda soodustab loodetavasti ka raudteega seotud tehnoloogiliste kompetentside kasvu ning tõstab tulevikku vaatavalt ka noorte inseneride-spetsialistide huvi valdkonna vastu siinses regioonis,“ lisas Kimber.

Ülemiste raudteetaristu rekonstrueerimise projekt peaks valmima 2021. aasta teises pooles, misjärel asutakse hankima ehitustöid.

Sõlmitud lepingu alusel lahendatakse muuhulgas Ülemiste jaama rööbastiku skeem, projekteeritakse raudtee pealisehitis, samuti raudteeinfrastruktuuri objektide juurdepääsuteed, hooldusteed, 1520 mm raudtee osas side ja turvangusüsteemid, tehnovõrgud  ning etapilisest ehitamisest tulenevad ajutised juurdepääsuteed ja rajatised.

Projekteerimistööde maksumuseks on 1 484 810 eurot, millest  85% finantseeritakse Euroopa Ühendamise rahastust.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.

Sõlmiti RB Ülemiste ühisterminali projekteerimisleping

Täna sõlmis Rail Baltic Estonia OÜ lepingu RB Ülemiste ühisterminali projekteerimiseks arhitektuurikonkursi võitnud ühispakkujatega Zaha Hadid Architects ja Esplan.

„Ülemiste terminali projekteerimiseks valitud lahendus pole ainuüksi funktsionaalselt hästi läbimõeldud, vaid annab nii Ülemiste asumile kui laiemalt ka Tallinna linnale juurde ühe silmapaistva arhitektuurse maamärgi. Tänane lepingu allkirjastamine loob olulise eelduse selleks, et 2026. aastal on Eestil uus ja arenev transpordikeskus,“ sõnas Rail Baltic Estonia juhatuse liikme kohusetäitja Marko Kivila.

Zaha Hadid Architects tegevjuht Gianluca Racana: „Alustame põnevusega Eestile strateegiliselt olulise objekti projekteerimist, millest saab innovaatiline, tulevikku vaatav ja reisijakogemust väärtustav transpordikeskus. Uus terminal ning projekteeritav avalik ruum annab ühtlasi ka uue hingamise ajaloolisele linnaosale.“  

„Eesti ühe juhtiva projekteerimisettevõttena oleme otsustanud, et Esplan valib rahvusvahelisest teadmistepagasist parimad oskused ja praktikad, selleks et meie loodud hooned ning töö- ja elukeskkonnad oleksid tõeliselt hästi ja läbimõeldult projekteeritud. Esplan pakub maailmas tipptasemel lahendusi ja koostöö Zaha Hadidi arhitektuuribürooga on üks, kuid märgiline tunnistus meie inimeste erakordselt vastutusrikkast tööst,“ ütles peaprojekteerimisettevõtte Esplani tegevjuht Kadi Metsmaa.

Täna allkirjastatud lepinguga paralleelselt algas ka juba sisuline töö Rail Balticu alguspunktiks oleva ühisterminali projekteerimiseks.

Rail Baltica raudteetaristu ehitus valmib plaani kohaselt kahes etapis. Terminali projekteerimine kestab lepingu järgi ca 1,5 aastat, lisaks projekteeritakse paralleelselt terminali lepingule ka raudteetaristu. 2021. aasta esimeses pooles kuulutatakse välja terminali I etapi ehitushange.

Leidmaks Ülemistele rajatava Rail Baltica ühisterminali jaoks kasutuselt, ideeliselt ja linnaruumiliselt sobivaim arhitektuuriline lahendus, kuulutas Rail Baltic Estonia käesoleva aasta maikuus välja rahvusvahelise ideekonkursi, mis lõppes 3. septembril ning mille võitjad kuulutati välja 6. novembril. 13. detsembril lõppenud teise läbirääkimistevooru ja arhitektuurse ideekonkursi koondtulemusena tunnistati edukaks Suurbritannia arhitektuuribüroo Zaha Hadid Architects ja Eesti projekteerimisettevõtte Esplan ühistööna valminud Light Stream.

Töö eesmärgiks on luua mitmekülgne ja elav transpordikeskus ning linnaruumi uus maamärk, mis integreerib äripindu, avalikke teenuseid ja arhitektuurilisi lahendusi. Ehitise arhitektuuriline fookus on suunatud liikumisele ja sujuvale liikumisvoogude ühendamisele. Avatud ja dünaamiline keskkond lähtub inimeste liikumistrajektooridest ning lubab ruumi ohtralt valgust. Projekti kõige  väljakutsuvam osa saab olema terminali põhikorruse rajamine raudtee kohale.

RB Ülemiste ühisterminali projekteerimismaksumuseks on 2,6 miljonit eurot.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.

*Galerii RB Ülemiste ühisterminali projekteerimislepingu sõlmimisest (fotode autor Arno Mikkor)

RB Ülemiste ühisterminali projekteerimishanke võitis Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan

13. detsembril lõppes teine läbirääkimistevoor RB Ülemiste ühisterminali projekteerimiseks. Arhitektuurse ideekonkursi ja läbirääkimiste koondtulemusena tunnistati edukaks Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan ühistöö Light Stream.

Rail Baltic Estonia OÜ juhatuse liikme kohusetäitja Marko Kivila hinnangul valiti parima töö väljaselgitamiseks hea lahendus. „Oleme jõudnud Ülemiste terminali projekteerimisfaasis ühe olulise verstapostini ning valitud tee arhitektuurikonkursi ja sellele järgnenud läbirääkimistega hankemenetluse näol on ennast igati õigustanud,“ lausus Kivila.

Kivila sõnul kandsid kõik kolm ideekavandit, mille osas läbi räägiti, kõrget arhitektuurset ja funktsionaalset taset ning olid ka lähtudes ideekonkursi poolt seatud ülesandest teostatavad. „Väited ühe või teise töö väljasurumisest ei ole absoluutselt adekvaatsed, kuna edukas pakkumus valiti välja žürii punktide ja pakkuja poolt esitatud hinnapakkumuse koosmõjus objektiivsetel alustel. Hankijast erapooletu žürii määras punktid 1. oktoobril ning pakkujate viimased hinnapakkumused laekusid täna hommikul,“ lisas Kivila.

Pakkujatega õnnestus edukalt läbi rääkida ka RB Ülemiste terminali projekteerimise maksumuse osas ning saavutada võrreldes esialgsete pakkumistega ka märgatavalt soodsam hinnatase. Eduka pakkumuse väljavalimisel arvestati arhitektuurikonkursi žürii poolt antud punktidega (osakaal 40%) ja esitatud hinnapakkumusega (osakaal 60%).

Võttes arvesse arhitektuurikonkursi žürii poolt antud punkte, osutus edukaks Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan poolt esitatud pakkumus konkursitöö Light Stream projekteerimiseks.

Esialgsed pakkumused eurodes

Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan: 3 256 683,82

Innopolis Insenerid OÜ ja arhitektuuribüroo PLH Architects: 2 289 982,00

DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ: 2 900 240,00

Kohandatud pakkumused eurodes

Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan: 2 600 000,00

Innopolis Insenerid OÜ ja arhitektuuribüroo PLH Architects: 2 289 982,00

DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ: 2 440 000,00

Žürii poolt antud punktid

Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan: 40,00

Innopolis Insenerid OÜ ja arhitektuuribüroo PLH Architects: 26,67

DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ: 23,33

Väärtuspunktid kokku arvestades hinnapakkumust ja žürii poolt antud punkte

Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan: 92,84

Innopolis Insenerid OÜ ja arhitektuuribüroo PLH Architects: 86,67

DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ: 79,64

Leidmaks Ülemistele rajatava Rail Baltica ühisterminali jaoks kasutuselt, ideeliselt ja linnaruumiliselt sobivaim arhitektuuriline lahendus, kuulutas Rail Baltic Estonia käesoleva aasta maikuus välja rahvusvahelise ideekonkursi, mis lõppes 3. septembril ning mille võitjad kuulutati välja 6. novembril.

Käesoleva aasta lõpuni saab igaüks konkursil osalenud töödega tutvuda Tallinna Lennujaama galeriis.

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.

Selgusid RB Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi võidutööd

Täna avalikustati RB Ülemiste ühisterminali arhitektuurikonkursi kolm võidutööd. Ühtlasi avati Tallinna Lennujaama galeriis näitus konkursile laekunud töödest.

Rahvusvaheline ideekonkurss lõppes 3.septembril

Leidmaks Ülemistele rajatava Rail Baltica ühisterminali jaoks kasutuselt, ideeliselt ja linnaruumiliselt sobivaim arhitektuuriline lahendus, kuulutas Rail Baltic Estonia käesoleva aasta maikuus välja rahvusvahelise ideekonkursi, mis lõppes 3. septembril.

Tähtajaks laekunud tööd seadis paremusjärjestusse üheksaliikmeline žürii koosseisus Rail Baltic Estonia juht Riia Sillave, Pro Kapital Eesti AS juhatuse liige Allan Remmelkoor, AS Eesti Raudtee arendusjuht Andrus Noor, Mainor Ülemiste nõukogu liige Andrus Kaldalu, pikaajaline Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd, Ülemiste piirkonna struktuuriplaani koostaja Mattias Agabus, arhitekt ja endine Läti kultuuriminister Janis Dripe, Taani arhitektid Jesper Gottlieb ja Thomas-Grave Larsen.

Žürii tööd juhtinud Riia Sillave sõnul täidavad konkursi võidutööd neile pandud ootusi ja vääriksid igaüks ka realiseerimist, kuid lõpuks saab ehitada vaid ühe terminali. „Asume alates järgmisest nädalast pidama läbirääkimisi kolme väga erinäolise arhitektuurse idee autoritega, et saada selgust, kes ja millise kavandi järgi uut RB Ülemiste ühisterminali projekteerima hakkab,“ selgitas Sillave.

Konkursi võidutööde autoritele andis koos Riia Sillavega auhinnad üle majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

„Ülemiste piirkonna arengutega olen olnud pidevalt kursis ning täna avalikkusele esitatud arhitektuurikonkursi tööde valguses olen enam kui veendunud, et piirkonnast on kujunemas üks atraktiivsemaid ja infrastruktuuri mõttes ka sünergilisemaid piirkondi Tallinnas. Tekkimas on tõeline multimodaalne transpordikeskus, kuhu koonduvad tulevikus raudtee- bussi- ja lennuliiklus,“ sõnas minister Aas.

Võitja / I koht ja auhind 28 000 eurot – LIGHT STREAM. Töö esitasid ühisosalejad Zaha Hadid Architects ja osaühing Esplan.

II koht ja auhind 21 000 eurot – THE ÜLEMISTE LEAF. Töö esitas Innopolis Insenerid OÜ.

III koht – 14 000 eurot – VIDEVIK. Töö esitasid ühisosalejad: DBA Progetti S.p.A. ja HML Project Management OÜ.

Neljandale kohale tuli ideekavand nimega SIHT ning tööd premeeritakse ergutuspreemiaga, mille suurus on 7000 eurot. Töö esitas Molumba osaühing.

Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on Eesti pealinn võrreldes teiste Euroopa pealinnadega unikaalses olukorras, kus lennujaam ja varsti ka Rail Baltica peajaam asuvad peaaegu kõrvuti otse kesklinna külje all. “Juba teist aastat ületab Tallinna lennujaama reisijate arv 3 miljoni piiri, mille mõju Eesti majandusele on ligikaudu 2,6% SKPst aastas. Usun, et kõrvuti ja koostöös Rail Balticuga suudame me Eesti jaoks luua rohkem ja kiiremaid ühendusi maailma erinevate otstega, mis toob siia rohkem turiste ja seeläbi elavdab meie majandust veelgi rohkem,” lausus Tuvike.  

Käesoleva aasta lõpuni saab igaüks konkursil osalenud töödega tutvuda Tallinna Lennujaama galeriis.

Konkursi võitjate väljakuulutamise tseremoonia fotosid näeb SIIN.
Fotode autor: Raul Mee

Rail Baltica on keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ja Riiga 2 tunniga.